Juba aastaid tekitab ühistranspordifirmadele peavalu seadus, mis kohustab tasuta vedama eelkooliealisi lapsi ja puudega isikuid. Nüüd soovitab õiguskantsler oma märgukirjas kaaluda ühistranspordiseaduse muutmist, kuna mitmes punktis on see vastuolus põhiseadusega.
Nimelt näeb seadus ette, et eelkooliealisi lapsi, puudega lapsi, sügava puudega 16-aastaseid ja vanemaid isikuid ning sügava või raske nägemispuudega isiku saatjat peavad erafirmad riigisisesel liinil oma kulul vedama.
Samas on seadus udune selle osas, kes on üldse eelkooliealine laps ning milliste dokumentidega tuleks tõendada tasuta sõidu õigust. Tagajärje saavad enda kaela bussijuhid, kel tuleb soodustusõiguse määratlemisel teha tõelist detektiivitööd, sest iga päev esitatakse bussides rida erinevaid dokumente.
«Eelkooliealise lapse soodustuse tõendamine tugineb täna reisija aususele,» tõdes AS Sebe juhatuse esimees Kuldar Väärsi. Kui kuueaastane laps esitab bussis näiteks id-kaardi, saab ta sõita tasuta, kui aga õpilaspileti, siis tuleb tal koolis käimise tõttu osta pilet.
Sarnane kaebus on jõudnud ka õiguskantsleri lauale. Avaldajas tekitas hämmingut see, et seaduse kohaselt tuleb 6-aastasel koolijütsil bussis kukrut kergitada, samas kui aastaid vanemad lapsed, kel põhikooli- ja gümnaasiumiseadus lubab hiljem kooliteed alustada, sõidavad tasuta.
Läinud nädalal langetaski õiguskantsler Indrek Teder otsuse, et ühistranspordi seadus on põhiseadusega vastuolus, kuna ei ole õigusselge. «See ei võimalda keskmiste võimetega isikul selgelt aru saada neis normides mõistetele «eelkooliealine laps» ja «õpilane» seadusandja poolt antud sisust,» selgitas õiguskantsleri avalike suhete nõunik Jaana Padrik.
Sellega õiguskantser aga ei piirdunud. Ta koondas kokku ridamisi muid ühistransporti puudutavaid seaduseauke ja saatis dokumendi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile vaagimiseks. Olulisim neist on küsimus, kas riigist on õiglane kohustada erafirmasid inimesi tasuta vedama.
Peale sunnitud sotsiaalabi
«Eesti näide, kus soodustused on jäetud vedaja kanda, on vägagi tavatu. Näiteks nii Soomes kui Lätis on need kompenseeritud riigi poolt,» ütles AS Sebe juhatuse esimees Kuldar Väärsi. Tasuta sõitvaid eelkooliealisi ja puuetega inimesi või nende saatjaid oli SEBE kaugliinidel möödunud aastal umbes 40 000 ehk enam kui 1,8 protsenti kõikidest reisijatest.
Piletimüügiga tegelev Tallinna Bussijaam OÜ müüb Bussireiside nime all pileteid enam kui 40-le bussifirmale üle Eesti. Nende andmebaaside kohaselt moodustavad tasuta piletid 2,6 protsenti kõigist väljastatud piletitest. Saamata jäänud raha hulka on keeruline selgeks teha. Bussireiside esindaja Vello Talves ütles aga, et sageli reisivad täissoodustusega sõitjad Tallinna-Tartu liinil. Kui arvestada, et täispilet maksab seal 10 eurot, siis jääb bussifirmadel tema arvutuste kohaselt saamata üle poole miljoni euro aastas.
Sama meelt oli Tarbusi teenindusdirektor Ervin Nõmme. «Esiteks on see rahaliselt suur koormus. Tarbusel on kõik soodustused kokku miljoni krooni ringis aastas ja seda ainult Tartumaa avalikel liinidel,» ütles ta.
Lisaks rahakulule tabab veofirmasid ka sõitjate pahameel. Eesti Autoettevõtete Liidu juhi Villem Tori sõnul on korduvalt esinenud juhtumeid, kus bussi on tulnud trobikond tasuta sõidu õigusega eelkooliealisi ja hõivanud kohad, mille jaoks reisijad olid kassast pileti juba soetanud. Bussijuht ei saa aga endale lubada seda, et reisijad talvel peatusse või metsa vahele ootama jätab.
Nii on kommertsveofirmad ühel meelel selles, et riik on pannud neile sisuliselt sotsiaalabi osutamise ülesande, mis on vastuolus ettevõtlusvabaduse ja omandipõhiõigusega.
See ei puuduta aga ettevõtteid, kelle vedusid riik omast taskust doteerib. Näiteks Edelaraudtee reisijateveo juht Annemari Oherd ütles, et tasuta reisijate kulu on riigi toetussummasse juba sisse arvestatud, mistõttu pole ettevõttel sobilik tasuta reisijate vedamise üle kurta.