Rahvusvähemuste infoportaali Etnoweb asutaja Natalja Kitami hinnangul ei pruugi eakamatele halli passi omanikele lihtsamas korras Eesti kodakondsuse võimaldamine anda soovitud efekti, kuna see raskendab nende Venemaale pääsu.
Kitam: Eesti pass polegi nii ahvatlev
23. veebruar 2012, 20:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajalooõpetaja Pavel Alonovi ettepanek anda siin pikka aega elanud halli passi omanikele Eesti kodakondsus tingimusel, et nende laps on omandanud heal tasemel eesti keele, rõõmustab Kitami hinnangul eelkõige neid, kes soovivad siit edasi läände liikuda.
«Mulle isiklikult tundub, et venekeelsetele mittekodanikele teeb Alonovi selline «mõnedele peaaegu vaevata» Eesti kodakondsuse andmine rõõmu, kui nad sihivad mõnda teise euroliidu maale minekut,» kommenteeris Kitam.
«Töö ja peresidemete tõttu Venemaale suunatutele see huvi ei paku, kuna hallide passide omanikud saavad lihtsamatel alustel Venemaale liikuda, Eesti kodakondsus võtaks need soodustused nendel ära.»
Kitami sõnul on aga mõlemad mittekodanike tüübid siit lahkujad, mitte Eesti patrioodid, ning Eesti võidaks siit vaid seda, et statistika näib ilusam.
Tema hinnangul ei pruugi Eesti sammust võita ka mainekujunduslikult. «Kas Eesti saaks plusspunkte Venemaal, Lääne meedias ja Brüsselis kui liberaalne ja tolerantne? Ei oska hinnata, uudise serveerimisel saab alati öelda, et klaas on pooltühi,» rääkis Kitam.
«Selle tühjuse moodustavad muukeelsed eestimaalased, kes tunnevad ennast siin vaatamata Eesti passile ikka võõrastena. Seda toetab kehv eesti keele õpe täiskasvanutele – kallis ja kehv.»
Kitami nägemuses peakski reaalselt eesti venelaste probleemide lahendamiseks esmalt keeleõpet reformima.
Tema sõnul maksab riik keeleõppe kinni tagant järele, mistõttu jäävad inimesed hätta suure summa maksmisega. Kitam soovitas teha keeleõpet võimalusel lausa tasuta ning pingutada selle nimel, et võimalikult paljud selles osaleksid, näiteks temaatiliste telesaadete vahendusel.
Tema väitel ei ole ka küsimus niivõrd, millises keeles koolis õpetatakse, kui antava õpetuse sisus.
«Hästi haritud ja konkurentsivõimelised Eesti elanikud on edukad ja õnnelikud - üks kõik mis keeles nad ei õpiks, millise etnilise taustaga nad ei oleks. Olen veendunud, et suurem küsimus on mitte keel, vaid sisu – see, mida koolides laste peadesse ladustatakse, on suures osas kasutu tekstide prügi.»
Lisaks soovitas Kitam toetada multikultuursust ja tolerantsust arendavaid tegevusi, näiteks kaasates muukeelseid paremini elukestva õppe programmidesse, kodanikuühiskonda, loomemajanduse ja sotsiaalettevõtluse tegevustesse.
Üle-eilses ETV «Vabariigi kodanike» saates esinenud Tallinna Pae gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Pavel Alonovi sõnul võiks Eesti tunnistada, et suur osa hallipassiomanikest on elanud siin mitukümmend aastat, on Eesti riigile lojaalsed, kuid ei läbi kunagi Eesti kodaniku eksamit (näiteks osad ei ole selleks suutelised).
Seega, kui me tahame vähendada määratlemata kodakondsusega inimeste arvu Eestis, siis on praegune süsteem ebaõnnestunud ning ainus efektiivne tee on lihtsustada nende kodakondsuse saamist, oli Alonovi sõnum.
Tema nägemuses võiks Eesti riik muuta kodakondsusseadust sättega, kus Eesti kodakondsus antakse kõigile siin vähemalt 40 aastat alalise sissekirjutusega elanud inimestele, kelle laps on omandanud 12. eluaastaks B2 või C1 tasemel eesti keele.
Viimane on siis Alonovi sõnul kinnitus, et tegu on riigile lojaalsete inimestega, kes kasvatavad oma last riigitruus vaimus.