Mullu kasvas plahvatuslikult ettevõtete huvi tehnoloogia arenduskeskuste rajamise vastu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse abiga.
Firmade innovatsioonihuvi kasvas plahvatuslikult
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui 2004. aastast praeguseni on EAS toetanud vaid viie arenduskeskuse tegevust, siis mullu sügiseks esitasid ettevõtted eeltaotlused koguni 29 keskuse loomiseks. Jaanuari jooksul vormus neist lõplikeks finantseerimistaotlusteks 14.
EAS-i innovatsioonidivisjoni direktori Ilmar Palla sõnul jäid mõned taotlused lõppvooru esitamata, kuid mitmed sarnaste ideedega taotlejad otsustasid ka jõud liita.
Sihtasutus teeb tehnoloogia arenduskeskuste rahastamise otsused mais. 14 taotluse kogumaht on poolteist miljardit krooni. Terve 2013. aastani kestva arenduskeskuste programmi eelarve on miljard krooni, maksimaalne summa ühe keskuse kohta 120 miljonit krooni.
Tehnoloogia arenduskeskused on ettevõtete ja kõrgkoolide koostöös loodud uurimisasutused, mille põhitegevuseks on ettevõtete tootearenduseks vajalik uurimistöö. Keskuste moodustamises soovivad osaleda kuni sada Eesti ettevõtet, lisaks paljud teadusasutused ja ülikoolid.
Palla sõnul oli taotluste esitamisel aktiivseim IT-sektor, kuid esitati ka energeetika, biotehnoloogia ja materjaliteadusega tegelevate arenduskeskuste plaane.
Seni EAS-i toel rajatud arenduskeskused tegelevad toidutehnoloogia, infotehnoloogia, vähiuuringute ja nanotehnoloogiaga.