Vene politoloog eristab ELi ja Balti riikide Venemaa-poliitikat

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuledes Kreml
Tuledes Kreml Foto: SCANPIX

Euroopa Liidu ja Balti riikide Venemaa-poliitika on erinev, ütles Venemaa Poliittehnoloogiate Keskuse PR-projektide ameti juht Olga Mefodjeva usutluses BNSile.

«Ma viiksin lahku Euroopa Liidu ja Baltimaade poliitika Venemaa suhtes,» ütles poliittehnoloog, iseloomustades Balti riikide ning ELi poliitikat ja samme Venemaa suunal.

«Mis puutub Balti riikide tegevust, siis minu arvates vajab iga seda blokki esindav riik eraldi hinnangut. Isegi Balti riikide vene diasporaasid puudutava poliitika uuringute tasemel on ilmselge, et täielikult neid riike üldistavalt kokku võtta ei tasu,» märkis ta.

«Kui rääkida kõige üldisematest kategooriatest, siis on Baltimaade poliitika Venemaa suhtes katse omandada riiklikku identiteeti, mis on värvunud omaenese uhkuse patriootilistesse toonidesse, enese vastandamine Venemaale ja niinimetatud nõukogude okupatsioonile. Balti riikide tegevust saab üldiselt ja tervikuna võrrelda psühholoogiliste kompenseerivate reaktsioonidega tajutud või alateadlikule (alaväärsus)kompleksile,» ütles Mefodjeva.

«Ja tasub märkida, et selle poliitika tõttu kannatab ennekõike venekeelne elanikkond. Eestis ja Lätis rohkem, Leedus vähem, nagu näitas poliittehnoloogiate keskuse korraldatud sotsioloogiline uuring,» viitas Mefodjeva.

«Baltimaades kujundatakse seal elavate ekspertide ja kodanike taju kohaselt riikliku tasemel Venemaa kui vaenlase kuvandit, mis kahtlemata avaldab negatiivset mõju Venemaa eliidile,» usub ta.

«Mis puudutab ELi strateegiat, siis minu hinnangul on see geopoliitilise mõju levitamise strateegia, mille raames Venemaa esineb loomuliku oponendina mitmetes küsimustes. Eriti puudutab see süsivesinike tarneid, Euroopa Inimõiguskohut, mõnede riikide, näiteks Liibüa, Süüria siseasjadesse sekkumist,» ütles poliittehnoloog.

«Ehkki sekkumise küsimus on ÜRO pädevuses, mõjutavad just Euroopa Liidu võtmeriikide – Prantsusmaa ja Saksamaa – seisukohad, nagu teada, ühiskondlik-poliitilisele diskursusele nende probleemide ümber,» lisas ta.

«Teisalt ei välista vähemalt Venemaa eliit võimalust Venemaa ja ELi konsolideeritud tegevuseks näiteks finantskriisi ühisel ületamisel,» osutas Mefodjeva.

Poliittehnoloogiate Keskus on Venemaa juhtivaid nõustamisfirmasid poliitilise analüütika ja PRi turul. Keskuse võrguleheküljel avaldatud andmete kohaselt on nende klientide seas Venemaa presidendi administratsioon, föderatsiooninõukogu, ministeeriumid ja välisriikide diplomaatilised esindused, sealhulgas Leedu ja Läti saatkond. Keskust juhib Igor Bunin.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles