Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) esimehe Sven Rondiku sõnul aitaks õpetajate palga tõstmine meelitada kooli rohkem noori õpetajaid.
Rondik: õpetajate palgatõus tooks kooli rohkem noori
24. veebruar 2012, 22:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui noor spetsialist tuleb peale ülikooli lõpetamist tööle ja tema palgamäär on ainult 608 eurot täiskoormuse puhul, siis loomulikult selle palgaga ei tulda kooli tööle ja kui tullakse, siis varsti minnakse sealt ära, sest õpetaja töökoormus ei ole mitte ainult see tundide andmine, vaid see on ka tundideks ettevalmistamine ja nii edasi,» ütles Rondik intervjuus BNSile.
Ei saa isegi täispensioni
«Nagu meie uuringud näitavad, on keskmise õpetaja töökoormus 50 tundi. 35 tundi on tal ametlik tööaeg, ülejäänud on tal see, mis ta peab tegema kodus ja noorel õpetajal tuleb see aeg veel pikem. Tähendab, tööd on väga palju, palk on väga väike ja süüks panna, et nad kooli ei tule, nagu ei tahaks ka,» selgitas Rondik.
«Me tahaksime, et noored kooli tuleksid, sest kui noori kooli ei tule, siis Eesti haridus ei lähe edasi. Ja kui parimaid noori kooli ei tule ja üldse keegi lihtsalt tuleb, siis see tähendab ka seda, et me ei jõua oma eesmärkides kuigi kaugele,» rääkis Rondik. «Kui ei ole haridust, ei ole Eesti riigil ka laiemat edasiminekuvõimalust, see on päris selge.»
Rondiku sõnul on lisaks kurioosne ka see, et täiskoormusega töötav õpetaja ei saa pensionile jäädes madala palga tõttu isegi mitte täispensioni. «Esiteks ühed ei tule ja teised, kes eluaeg on selle väikse palgaga töötanud, ei saa isegi täispensioni, see on ikka absurd küll,» ütles Rondik.
Rondik: 1000-eurone palk oleks mingisugunegi tulem
«Me ei arvagi, et õpetaja palk peaks olema sellisel tasemel nagu Rootsis või Soomes või Saksamaal, kus on majanduslikud tingimused teised,» sõnas EHLi juht. «Arvestades Eesti võimalusi, rääkisime seda, et kui õpetaja palk oleks praegu 1000 eurot, mis ei ole Eesti tingimustes väga palju küsitud, siis ma arvan, et see oleks ikkagi mingisugunegi tulem, sest Eesti õpilaste teadmised on ju maailmatasemel, kõik testid näitavad, aga palk on Euroopas viimaste hulgas,» rääkis Rondik. «Ma ei hakkaks võrdlema Rumeenia, Bulgaaria ja mõne teise niisuguse riigiga, aga ka teiste riikidega võrreldes on see ikka häbematult väike küll.»
EHL edastas teisipäeval ametliku streigiteate, mille kohaselt algab 7. märtsil kuni kolm päeva kestev üleriigiline pedagoogide streik.
Streik algab 7. märtsil kell 8 ja kestab 9. märtsini. Vastavalt õpetajate otsustele kohtadel toimub streik haridusasutustes üks kuni kolm päeva. Streik on üleriigiline, hõlmates õpetajaid kõigis maakondades. Kuna lisaks korraldatakse ka toetusstreike, on kokku streigist osavõtjate eeldatav arv umbes 12 000. Osavõtjate arv täpsustub streigi korraldamise käigus. Streigi ajal korraldatakse sellest osavõtjate poolt pikette ja miitinguid. Nii on Tallinnas kavandatud linna õpetajate miiting 7. märtsil kell 12-13 Vabaduse väljakul.
EHLi nõue on, et õpetajate töötasu atesteerimisel omistatud ametijärkude kaupa tõstetaks üleriigiliselt 20 protsenti ja noorempedagoogi palga miinimummäär ulatuks 729,82, pedagoogil 772,85, vanempedagoogil 883,28 ja pedagoog-metoodikul 1066,66 euroni.
Praegu on noorempedagoogi palga alammäär 608, pedagoogil 644, vanempedagoogil 736 ning pedagoog-metoodikul 888 eurot.
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo sõnul on riigil võimalus tõsta haridustöötajate palkasid järgmisel aastal ning konkreetsemalt saab palkade suurendamisest rääkida veel enne 7. märtsil algavat õpetajate streiki.