Laidmets: riigikogul tuleb nüüd kiirustada
27. veebruar 2012, 11:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmetsa sõnul jäävad esimese hooga presidendi põhjendused kõrgharidusreformi välja kuulutamata jätmisel arusaamatuks. Sellest hoolimata lootis ta, et reform suudetakse ellu viia praeguse ajakava kohaselt.
«Siin on kerge katastroof tekkimas, kui selle menetlemisega kiiresti edasi ei minda,» ütles Laidmets Postimehele. «Siis ei ole seda võimalik mõistliku aja jooksul enam jõustada,» põhjendas ta.
«Eks me peame kõigepealt analüüsima, mis need presidendi argumendid täpsemalt olid [seaduse väljakuulutamata jätmisel – toim].»
President Toomas Hendrik Ilves otsustas jätta kõrgharidusreformi seaduse välja kuulutamata, põhjendades seda, et põhiseaduse kohaselt tuleb ülikoolile riigieelarvest raha eraldamise tingimused kehtestada seadusega, aga seda ei ole tehtud. Samuti tuleb põhiseaduse järgi üliõpilaselt õppekulude osalise hüvitamise määra otsustamise ning üliõpilaselt raha sissenõudmise alused ja kord kirjutada olulises osas seadusesse ning kolmandaks on põhiseadusvastane akadeemilise puhkuse ajal mõne üksiku eksami või arvestuse sooritamise keelamine juba alates 2013. aasta 1 jaanuarist, enne tasuta kõrghariduse süsteemi jõustumist.
Laidmets ütles, et esimese hooga jäävad talle presidendi põhjendused seaduse väljakuulutamata jätmise otsuses arusaamatuks.
Laidmetsa hinnangul on ülikoolidele raha eraldamise tingimused ka praegu kehtivas seaduses sama konkreetsusega kirjas. «Praegu sõlmib ülikoolidega lepingu minister, tulevases oleks pidanud valitsus täpsed tingimused määrama. Tegelikult on tingimused kirjas, aga ei ole lõplikult paika pandud,» lausus Laidmets.
«Kui väide on, et ülikoolid peavad saama tulevikus ka õppemaksu võtta, siis meie mõte oli selles, et õppemaksu kui sellist ei olegi enam Eestis, vaid üliõpilane, kes ei täida õppekava täies mahus, kompenseerib ülikoolile need kulutused,» selgitas Laidmets.
Ta sõnas, et nüüd tuleb riigikogul kultuurikomisjoni juhtimisel kiiresti vastused ja lahendused tõstatatud probleemidele leida.
Samas lootis Laidmets praegu ikka veel, et kõrgharidusreform suudetakse jõustada praeguse plaani kohaselt 2013. aastal. «Mida rohkem reform venib, seda keerulisem on seda rakendada nii haridusministeeriumil kui ka ülikoolidel. Meil on juba reformi rakendamiseks plaanis töörühm kokku kutsuda. Kui tänase rahastamismudeliga jätkame, oleme ülimalt suurte probleemide ees – kui mitte järgmisel, siis ülejärgmisel aastal kindlasti,» oli Laidmets veendunud.