President Ilvese õigusnõuniku, Tartu Ülikooli riigiõiguse professori Ülle Madise sõnul peegeldub kõrgharidusreformi seadusest kahjuks põhiseaduse mitme sätte unustamine.
Presidendi õigusnõunik: kõrgharidusreformi loomisel eirati põhiseadust
27. veebruar 2012, 15:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Madise sõnul on reformi seaduses praegu kaks väga suurt probleemi, mis ajendasid president Ilvest seadust mitte välja kuulutama.
Esiteks, kui ülikoolid viiakse üle ainult riigieelarvelisele rahastamisele, siis muutub võtmeküsimuseks see, kes ja kuidas riigi raha ülikoolidele jagab. «Nüüd on juhtunud niisugune lugu, et seadusesse on jäetud need tingimused kirja panemata. Ilmselt ei ole nendes jõutud selgusele,» leidis Madise.
Osaliselt on tingimused lahti kirjutatud seaduseelnõule lisatud valitsuse määruse projektis, põhiseadus ütleb aga, et sellised küsimused tuleb otsustada seadusega.
Probleemi lahendamiseks tuleks seadusesse selgelt kirja panna, milliste tingimuste täitmisel ülikoolile riigieelarve rahatust antakse, mis on tulemuslepingute sisu ning mil moel mõjutab teatud mõõdikute täitmine ülikoolile antava rahasumma suurust.
Seadus piirab tudengeid
Teine põhiprobleem on need tingimused, mille alusel võib ülikool nõuda õppekava täitmata jätnud tudengilt õppekulude hüvitamist. «Kuidas tudeng maksma hakkab ja kui suur see raha on, mida ta maksma peab? See on osaliselt jäetud seadusesse kirja panemata ja see osa, mis on kirja pandud, on õigusselgusetu. Sellest ei ole võimalik teksti pinnal aru saada,» ütles Madise.
Õigusselguse aspekti muudab oluliseks see, et reformi rakendumisel muutub üliõpilase ja ülikooli suhe täielikult avalik-õiguslikuks, ehk seaduse alusel toimivaks suhteks. Seepärast tuleb üliõpilaste puhul ära otsustada, kas õppekulude hüvitamist tekib õigus nõuda alles pärast nominaalse õppeaja lõppu ja kui suur see summa võib olla. «Praegusel kujul võib rahanõue tulla tudengile üllatusena,» leidis Madise.
«Kolmas probleem on väiksem, aga ilmselt tuleks just see kohtumenetlustes kõige kiiremini välja.» Nimelt keelab kõrgharidusreformi seadus 1. jaanuarist 2013 kõigile tudengitele eksamite või arvestuste sooritamise akadeemilisel puhkusel viibimise ajal. Samas jõustub tasuta kõrghariduse reform alles tükk aega hiljem.
«See on nende inimeste suhtes sõnamurdlik, kes praegu juba õpivad,» selgitas Madise. Näiteks võivad praegu akadeemilisel puhkusel olijad olla arvestanud, et tahavad siiski võtta mõnd huvitavat või ainulaadset seminari, näiteks välisprofessori loetavat ühekordset kursust. Seaduse rakendumisel poleks neil võimalik seda aga läbida.
«Põhiseaduse järgi peab igal piirangul või keelul olema hea eesmärk ja selle saavutamiseks tuleb valida proportsionaalsed vahendid,» sõnas Madise. Lahendus oleks akadeemilise puhkuse regulatsioon uuesti läbi mõelda ja kui seda siiski vajalikuks peetakse, jõustada koos tasuta kõrghariduse süsteemiga.
Madise sõul on keeruline öelda, miks sedavõrd paljude ebatäpsustega eelnõu riigikogus siiski heakskiidu sai. «Ei riigipea ega tema nõunike ülesanne ei ole praegu otsida süüdlasi. Me loodame, et riigikogu arutab seadust veelkord ja teeb sellesse vajalikud muudatused. See puudutab ka seaduse seletuskirja, milles seni pole analüüsitud põhiseadust mitte kordagi, nagu ka üliõpilaste õiguste piiramise põhiseaduspärasust mitte,» ütles ta.