Teder analüüsib piirangut vaidlustada kirjalikke hoiatustrahve kohtus

Merike Teder
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiiruskaamera.
Kiiruskaamera. Foto: Liis Treimann

Õiguskantsler Indrek Teder analüüsib kodanike kaebuste põhjal, kas kirjalikus hoiatusmenetluses kehtiv piirang trahvi kohtus vaidlustada on ikka kooskõlas inimeste põhiseadusliku õigusega kohtusse pöörduda.

Õiguskantsler on saanud mitu avaldust, kus inimesed ei ole rahul olukorraga, et neil pole võimalik määratud hoiatustrahvi vaidlustada kohtus ka juhul, kui nad sellega ei nõustu. Nimelt ei saa kirjaliku hoiatamismenetluse puhul isik menetlusest keelduda ega esitada sisulisi vastuargumente selle trahvi aluseks oleva rikkumise asjaolude suhtes.

Kolm õiguskantsleri poole pöördunud inimest olid saanud hoiatustrahvi keelatud kohas parkimise eest. Neljas inimene oli saanud ühe Tallinna-Pärnu sõidu jooksul kolm hoiatustrahvi kiirusekaamerate andmetel kiiruse ületamise eest 3 km/h, 4 km/h ja 4 km/h, kusjuures avaldaja hinnangul ei saanud ta kiirust ületada rohkem kui 1 km/h võrra. Samuti rikuti tema arvates põhiseaduses sätestatud topeltkaristamise keeldu. Avaldaja palus trahvid tühistada ja piirduda kirjaliku hoiatamisega, ent see jäeti rahuldamata, sest tegu ei ole süüteo eest kohaldatava karistusega. Inimene pidas põhiseadusega vastuolus olevaks olukorda, et tal ei ole õigust menetlusnormide rikkumise puhul oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda.

Tallinna munitsipaalpolitseiamet viitas vastuses õiguskantslerile, et kui inimese rikkumine on tõendatud, jäetakse kaebus rahuldamata, kui aga mitte, siis väärteomenetlus lõpetatakse. Küll aga on neiski küsimusi tekitanud menetluse vaidlustamise võimalused.

Justiitsministeerium kinnitas oma vastuses, et kirjalikus hoiatamismenetluses määratud hoiatustrahvi ei saa tõesti seoses menetlusnormide rikkumise või seoses materiaalõiguse vale kohaldamisega vaidlustada, ehkki tõdes samas, et ei saa välistada kohtuvälise menetleja inimlikku eksitust menetluse läbiviimisel. «Seetõttu võib vaidlustamise välistamine olla problemaatiline,» märkis minister Kristen Michal oma vastuses.

Michal lisas, et kirjalikus hoiatusmenetluses piiratakse tõesti isiku kohtusse pöördumise õigust, kuid see piirang on ministeeriumi arvates proportsioonis rikkumise ning selle eest määratud karistusega. Ministeerium märgib oma vastuses, et kirjaliku hoiatusmenetluse puhul juhitakse isiku tähelepanu sellele, et tema käitumine on õigusvastane, ent tegu pole nii tõsine, et alustada tuleks kiir- või üldmenetlust. «Oleme seisukohal, et ka kohturessurss on piiratud ning mõistlik on tagada kaebeõigus just kiir- või üldmenetlustes,» põhjendas Michal.

«Samas on eelkõige just automaatse liiklusjärelevalveseadmega edastatud teave liiklusnõuete rikkumistest (kiiruseületamine) ilmselgelt rikkumine, mille osas ka edasikaebamine tulemust ei annaks,» leidis Michal. Nii leiab ta kiiruskaamera trahvi pärast kaebava isiku juhtumi kohta, et selliste vaidluste puhul ei muudaks ka kohtusse pöördumine kiiruseületamise fakti olematuks.

Kirjalikku hoiatusmenetlust on rakendatud vähem kui kaks aastat ning praegu justiitsministeeriumi tööplaanis selle regulatsiooni rakendumise analüüsi ette nähtud pole.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles