Eesti asjuri sõnul hakkab olukord Kabulis rahunema

Evelyn Kaldoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kabuli elanik vaatab, kuidas politseinik mööduvat sõidukit peatada üritab. Olukord möödunud nädalal tuliste rahutuste toimumispaigaks olnud Afganistani pealinnas hakkab sealviibijate sõnul rahunema.
Kabuli elanik vaatab, kuidas politseinik mööduvat sõidukit peatada üritab. Olukord möödunud nädalal tuliste rahutuste toimumispaigaks olnud Afganistani pealinnas hakkab sealviibijate sõnul rahunema. Foto: SCANPIX

Kuigi eile hommikul Ida-Afganistanis üheksa elu nõudnud pomm tähistas juba seitsmendat päeva koraanirahutusi selles riigis, hakkab olukord Kabulis töötava Eesti diplomaadi sõnul rahunema ja välisministeerium siit läkitatud ligi kümmet tsiviileksperti ära tuua ei plaani.


«Olukord pärast eelmisel nädalal toimunud ja kohati vägivaldseks muutunud meeleavaldusi hakkab vähemalt Kabulis tasapisi normaliseeruma,» kirjeldas Vahur Soosaar, Eesti asjur Kabulis. «Linnapilt on tavapäraselt autoderohke ja toimekas, ainult politseinikke on tänavatel rohkem märgata.»

«Rahvusvahelise kogukonna liikumisvabadus on veel häiritud ja mõningal määral rakendatakse kõrgendatud julgeolekumeetmeid,» jätkas Soosaar. «Viimane on osaliselt tingitud ka pühapäeval toimunud intsidendist Afganistani siseministeeriumis, mille tagajärjel hukkus kaks USA ohvitseri. Nii koraani rüvetamise juhtumi kui ka siseministeeriumis toimunu uurimine veel kestab.»

Vabariigi aastapäeval käis Soosaar Helmandi provintsis, kus teenivad Eesti kaitseväelased. Ta külastas nii provintsi suurimat NATO baasi Camp Bastioni kui ka patrullbaasi Wahid, kus teenib Eesti kompanii.

«Pärast Kabuli naasmist on mul peaaegu kõik kohtumised toimunud nn rohelises tsoonis, kus olukord on olnud rahulik,» märkis Soosaar. «See tähendab, et viimastel päevadel ei ole mul tekkinud põhjust oma julgeoleku pärast tõsisemalt muretseda võrreldes tavapärase eluga Kabulis.»

Asjuri sõnul pole viimastel päevadel ükski tema kohtumine ära jäänud. Tema julgeolekut, nagu tavapäraseltki, tagab viiest sõjaväepolitseinikust koosnev lähikaitsemeeskond.

Afganistanis töötava rahvusvahelise diplomaatilise korpuse seas valitsevaid meeleolusid kirjeldas Soosaar sõnadega: «Üldjoontes on meeleolud töised nagu tavaliselt, rohkem räägitakse vaid julgeolekuteemadel ning lahatakse Bagramis (USA õhuväebaasis, kus juhtunud koraanipõletamisest rahutused alguse said – toim) ja siseministeeriumis toimunu tagamaid.»

Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsi pealinnas Lashkar Gah’s asuvas NATO sõjaväebaasis töötav Eesti tervishoiuekspert Siim Nemvalts andis Postimehele teada, et tema olukord ei erine tavapärasest. «Arvestan julgeoleku tagamiseks vajalikke meetmeid ja piiranguid,» kommenteeris ta. «Praegune olukord ei ole millegi poolest eriline, sarnaseid julgeolekumeetmeid on varemgi tarvitusele võetud.»

Kaitseministeeriumi poolt on Kabuli läkitatud ka kaitsenõunik Mart Viires. Tema kohta teatas kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet: «Meie kaitsenõunik lähtub NATO Afganistani väljaõppemissiooni NTM-A suunistest, mille kohaselt on praegu peatatud nõunike tegevus Afganistani ministeeriumides kohapeal. Kuni edasiste korraldusteni jätkab meie nõunik vajadusel Afganistani kolleegidega suhtlemist telefoni teel. Intervjuud Viiresega nendel teemadel ei pea me praegu otstarbekaks.»

Lisaks viibib Afganistan rahvusvahelistel tsiviiloperatsioonidel – Euroopa Liidu politseimissioonil EUPOL ja NATO väljaõppemissioonil NTM-A – veel kaheksa Eesti tsiviileksperti. Kõigi nende tööpaigaks on Kabul ja nad sinna läkitanud välisministeeriumi pressiesindaja Mariann Sudakovi sõnul praegu kellegi äratoomist ei plaanita.

Peale nende peaks Kabulis erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide, eraturvafirmade ja arengukoostööagentuuride töötajatena viibima veel kümmekond eestlast. Nende inimeste julgeolekuga tegelevad nende oma tööandjad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles