Õige sõiduasend aitab päästa juhi elu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Graafiku vaatamiseks suuremana kliki pildi paremas ülaservas oleval luubil.
Graafiku vaatamiseks suuremana kliki pildi paremas ülaservas oleval luubil. Foto: Peeter Langovits

Vales asendis olev auto peatugi, valesti kinnitatud turvavöö ja vale istumisasend võivad kaasa tuua selle, et nii juht kui reisijad võivad saada liiklusõnnetuses vaatamata turvavarustuse kasutamisele raskeid traumasid või koguni surma.

Vaata juuresolevat graafikut suurena, kliki pildil oleval luubil!

OÜ Autosõit liberaja instruktor Rainer Sutt lausus, et turvavarustuse korralik kasutamine võib aga päästa nii juhi kui kaasreisijate elu ja tervise.

Ka rooli hoidvad käed peavad jääma küünarnukist kõverdatuks, et rooli oleks kergem keerata ning et vältida käevigastusi. Ka liiga lähedal ei tohi roolile istuda, sest sel juhul võib avanev turvapadi inimest vigastada.

Turvavöö tuleb pärast kinnitamist ka ära pingutada, muidu pole sellest palju abi. Pingutamata turvavöö puhul venib see Suti sõnul kokkupõrke ajal nimelt nii palju, et ei suuda enam inimest kinni hoida ja järgneda võivad vigastused. Turvavöö alumise osa puhul tuleb aga vaadata, et see ei jookseks kõhu, vaid puusanukkide peal, et vältida siseorganite vigastusi.

Turvavöö tuleb kindlasti kinnitada ka tagaistmel, sest ilma selleta lendab 80 kilo raskune tagaistuja 50 km/h kiirusega eesistujale selga sama jõuga nagu 3200-kilone betoonblokk. Esiiste pole taolise raskuse kinnipidamiseks mõeldud ja murdub, järgmine tugevam objekt on eesistuja selgroog.

«Ei oleks just eriti mugav sõidukit juhtida, kui sõiduki iste oleks asendatud taburetiga,» märkis Sutt. Sama suur on tema sõnul ka kontrast valesti reguleeritud istme ja õigesti kohandatud istme vahel. 

Juhi õige istumisasendi reguleerimine algab alumisest istmepadjast, mida sätitakse selliselt, et vajutades jõuga siduri- ja piduripedaale ei läheks jalad sirgeks.

«Kokkupõrkesse sattuva sõiduki esiosa deformeerub, mille tulemusena liiguvad ka pedaalid salongis juhi poole,» kirjeldas Sutt. «Seega kantakse jõud piki sirgeid jalgu kuni vaagnani, mis tingib tõsise trauma vaagnaluu murru näol või puruneb löögi tagajärjel reieluu.»

Istme kõrguse reguleerimisel tuleb aga jälgida, et pea ja katuse vahele jääks rusika jagu ruumi, mis väldib pea paiskumise vastu autolage.

«Veel peab juht jälgima jälgima seljatoe kaugust roolist,» selgitas Sutt. «Seljatugi kaitseb meid tagant otsasõitude korral ja laupkokkupõrke lõppfaasis.»

Seljatuge on otstarbekas reguleerida toetades õlad vastu seljatuge ja sirutades kaks kätt roolile, kui randmed ulatuvad roolirattale, on asend õige.

Oluline roll on ka peatoel, mille ülesanne on kaitsta inimese kaela, kuna pea on raske keha, peenikese varre kaela otsas, siis on oluline pakkuda talle tuge. Peatoe ülemise serva kõrgus peab olema vähemalt viis sentimeetrit kõrvadest kõrgemal - ideaalne oleks, kui peatoe ülaserv on pealaega tasa.

Kuigi turvavöö ei mõjuta sõiduki juhitavust, on turvalisuse poolelt oluline turvavöö õige kinnitamine. Turvavöö peab paiknema ülalt üle rangluu ja alt üle reite ülaosa ja olema võimalikult lähedal inimese ihule, - vaid siis pakub ta tõelist kaitset. Kui aga inimkeha ja vöö vahele jäävad lõtkud, siis paiskub kokkupõrke korral inimene vastu turvavööd ja võivad tekkida vigastused, mida oleks õige kasutamisega võimalik vältida.

Talvel tuleb pöörata lisaks eelnevale tähelepanu, kus turvavöö ja inimese vahele jääv jope tekitab lõtke ja vähendab turvavöö kaitsevõimet liiklusõnnetuse korral. Lühematel sõitudel tasub avada jope,  eemaldada jopehõlmad vöö ja keha vahelt ning pingutada turvavöö. Pikematel sõitudel tuleb aga võtta jope seljast, sest see tagab vajadusel kiirema kätetöö roolil ja mugavama sõidu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles