Tallinna–Tartu maanteel Ussisoo avariis pühapäeval hukkunud kahe õe ja haiglas üliraskes seisus lamava neiu vigastused – kaelalüli murd – on laupkokkupõrgete puhul kõige sagedam surma põhjus.
Surma toovad kõige sagedamini seljaaju traumad
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
29. jaanuar 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Selliste avariide puhul on aju- ja seljaaju traumad konkurentsitult kõige sagedasemad surma põhjused,» rääkis Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas.
Adlase sõnul on täiesti tavaline, et avariisse sattunud inimeste pea vajub kokkupõrke järel inertsist ette või küljele ja inimene murrab niimoodi kaela. Just sellise trauma tõttu võisid Ussisool hukkuda Renault Laguna tagaistmel kinnitatud turvavöödega sõitnud õed Kirsti (15) ja Elina Anderson (13), ütles tüdrukute isa Aare Anderson.
Väga raske kaelatrauma sai ka kokkupõrke põhjustanud Peugeot’ juhi kõrvalistuja taga sõitnud Iiris Kohv (18), kes on üliraskes seisundis ja viibib arstide järelevalve all.
Adlase sõnul on teiseks levinud surma põhjuseks avariides see, kui ohver kinnitamata turvavöö tõttu autost välja paiskub.
Adlase sõnul on inimese sisemised vigastused väga kerged tulema juhul, kui avariisse sattunud auto saab hoobi külje pealt. «Inimese siseelundid on nagu vett täis kilekott, mis ootamatu raputuse peale rebenema kipub,» võrdles ta.
Kolmandaks surma põhjuseks on Adlase sõnul avariides rasked põletushaavad. Adlase andmetel saavad avariidesse sattunud inimesed peamiselt sisemisi vigastusi. «Vähemalt on lahtiseid haavu avariides kannatanutel palju vähem,» lausus ta.
Kiirabiarsti sõnul näitab kiirabi praktika, et avarii ajal autost välja paiskunud inimene saab surma umbes 99-protsendilise tõenäosusega. «Kinnitatud turvavööde puhul on avariides hukkunute protsent kindlasti alla poole,» lisas ta.