Juurdepääs täiskasvanuharidusele on Eestis ebavõrdne, selgus tänasel Haridusstrateegia 2020 edasisi rakendusvõimalusi käsitleval konverentsil.
Juurdepääs täiskasvanuharidusele on ebavõrdne
28. veebruar 2012, 14:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Täiskasvanuharidus Eestis on probleemne – juurdepääs haridusele on ebavõrdne,» ütles Triin Roosalu Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudist (RASI). «Jah, demograafiline barjäär on küll madal, kuid sotsioloogiline barjäär see-eest kõrge. Lihtsustatult öeldes, vaesed ja maal elavad inimesed on kehvemas seisus.»
Roosalu sõnul on regionaalne ebavõrdsus tekkinud viimase viie aastaga. «Keskmine Põhja-Eesti inimene osaleb palju sagedamini koolitustel kui Eestimaa teiste piirkondade inimesed,» ütles Roosalu. Täiskasvanuhariduseks pidas ta enesetäiendamist ehk kõiki koolitusi, koolis käimisi, erialakirjanduse lugemist, muuseumide külastusi jne.
Viimastel kuudel on töörühm läbi viinud seminarid kõikides Eesti maakondades, et tuvastada maakondade elukestvas õppes osalemise võimalikud eripärad ning Eestile omased ühisjooned. Muuhulgas selgus, et mõndades kohtades on probleeme õppimisvõimalusi puudutava info kättesaadavusega.
«Samuti torkab Eestis silma, et 45. eluaastast vanem elanikkond peab end liiga vanaks, et õppimisega tegeleda – seega on palju kinni mitte ainult võimalustes, vaid ka mõtteviisis,» lausus haridusstrateegia ideede rakendamiseks käivitatud projekti Elu5x projektijuht Lelo Liive. «Kahtlematult on kogutud praktiline info väga väärtuslik haridusstrateegia edasise rakendamise osas.»
Kodanikualgatuse korras valminud Eesti elukestva õppe arengukava ehk Haridusstrateegia 2020, mis anti haridusministeeriumile üle mullu mais, ootab valitsuse heakskiitu.
«Oleme harjunud elukestvast õppest rääkima sel viisil, nagu oleks see millegi lisandus. Üks piir, mis peaks nihkuma, asub meie peades – elukestev õpe on mõtteviis ning laiemas mõttes on see riigi ja rahva arengu ressurss,» ütles strateegia koostamise koordinaator Mati Heidmets konverentsil.
Eesti Koostöö Kogu, Eesti Haridusfoorumi ning haridusministeeriumi ühistegevuse tulemusel valminud elukestvale õppele keskenduv Haridusstrateegia 2020 valmis kodanikuühiskonna initsiatiivil.