Kristiine elanikul tuli juhuslikult kohatud rahvaloendajal peaaegu et hõlmast kinni võtta ja koju end üles kirjutama meelitada, sest loendaja andmetel oli tema eluruum juba loendatud.
Elanik pidi rahvaloendaja koju meelitama
28. veebruar 2012, 23:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristiine elanik Ivi (67) rääkis, et oli just koduõuel, kui temast möödunud rahvaloendaja palus abi ühe aadressi leidmisel. «Ma ütlesin, et tulge lugege siis juba meid ka korraga ära, kui te juba siin olete ja meie kodus oleme. Tema kontrollis meie majanumbrit ja ütles, et meid on juba loendatud. Ma ütlesin, et ei ole. Nii me siis kemplesime, kuni ta lõpuks ikka tuppa tuli,» rääkis Ivi.
«Palusin siis välja otsida, kes on meie aadressile end loendanud. Aga ta ütles, et ta ei saa andmeid lahti võtta, et see number on loendatud ja kinni,» rääkis ta. Järgnevalt helistas loendaja oma ülemusele või juhendajale ja see soovitas tal leibkonna igaks juhuks ikkagi ära loendada.
«Muidu oleksimegi jäänud loendamata,» oli Ivi nõutu, sest kui ta poleks loendajat juhuslikult kohanud, poleks teda hiljem otsida kusagilt osanud. «Nii võivad ju nii mõnedki inimesed kaotsi jääda.»
Rahvaloenduse välitööde juht Maris Post arvas, et selline asi võib juhtuda näiteks siis, kui eluruumi on end e-loendanud keegi teine, kes seal tegelikult ei ela, kas sissekirjutuse järgi või halvemal juhul pahatahtlikult. «Sellisel juhul on sellel aadressil inimesed nii-öelda loendatud ja loendaja töönimekirjas seda eluruumi pole. Kui nüüd ongi nii juhtunud, et tegelikud elanikud on loendamata ja märtsi keskpaigaks pole loendaja endast veel märku andnud, siis võiksid inimesed helistada statistikaameti klienditoe numbrile 625 9100 ja mure ära rääkida,» soovitas Post. «Loendusmeeskond teeb omalt poolt kõik, et ikka kõik Eesti püsielanikud loendatud saaksid,» kinnitas ta.
Nädal tagasi alanud välitööde etapil on kodust-kodusse käivad rahvaloendajad jõudnud kirja panna juba üle 100 000 inimese, nii et kokku on kirja pandud juba 994 772 inimest. E-loendusel osales 880 455 inimest, kellest 70 000 inimese kodu külastab ka loendaja, et nende puudustega või lõpetamata ankeete täiendada.
Maris Posti sõnul pole loendustöödel eriti palju probleeme ette tulnud: «Nii suure meeskonna puhul tuleb mõni rike ikka ette: mõni arvuti on purunenud ja mõni mobiiltelefon on tulnud välja vahetada. Üldiselt oleme aga graafikus ja jõudlus tasapisi kasvab, samamoodi loendajate töökogemus.»
Lisaks 2000 põhiloendajale on 6. veebruarist saadik asunud tööle ka 47 ooteajal olnud loendajat.