Volikogusse kuuluvad õpetajad kardavad streigikeeldu

Haridustöötajate meeleavaldus mullu sügisel Toompeal. Foto: Toomas Huik

Jõgeva linnavolikogu õpetajatest liikmed pelgavad streigist kõrvalejäämist, sest linnavalitsuse õigusliku arvamuse kohaselt eksiksid saadikud streikima minnes seaduse vastu.

Neli Jõgeva volikogusse kuuluvat õpetajat lähevad 7.-9. märtsini toimuvale haridustöötajate streigile segaste tunnetega. Kohaliku linna- ja maavalitsuse juristid on risti vastupidisel arvamusel selle kohta, kas linnavoliniku ametis streikimine on seadusevastane või mitte. Õpetajad on aga mures, et paragrahvi vastu eksimine võib nende toolid volikogus kõikuma lüüa.

Jõgeva linnavalitsuse jurist Ly Sarapuu on seda meelt, et volikogu õpetajatest liikmete streikimise korral on neil oht sattuda huvide konflikti. «Kui lasteaiakasvataja on volikogu liige, kellele volikogu ise määrab palga, siis kuidas ta läheb streikima?» tõi Sarapuu näite.

Volikogu liikmete streikimise vastu on tema sõnul ka seadus. «Kuna kollektiivse töötüli lahendamise seaduse paragrahv 21 alusel on keelatud streigid kohalikes omavalitsustes, siis saab eeltoodust tulenevalt tõlgendada, et streigikeeld kehtib ka volikogu liikmetele kui kohaliku omavalitsuse teenistuses olevatele isikutele,» leidis Sarapuu.

Jõgeva linnavolikogu kantselei juhataja Jaan Järv möönis, et seadus on selles küsimuses segane. «Nii palju kui on juriste, on ka eriarvamusi,» leidis ta. Streikimise vastu räägib see, et õpetaja ja linnavoliniku rollid pole selgelt eristatavad. Volikogu saadikuna puutub õpetaja linna haridusprobleemidega sageli kokku, samuti saab ta seaduse alusel volikogu töö eest boonuseid nagu hüvitis ja avaliku teenistuse tööstaaž.

Järve sõnul on streigis osalemise üle omavalitsuses arutatud, kuid suuniseid pole volinikele keegi jaganud. «Minu isikliku arvamuse kohaselt oleks neil kõige kindlam enda südametunnistuse järgi otsustada,» leidis ta. Samas pole praegu teada, millised sanktsioonid – ja kas üldse – volinike streikimisele järgnema peaksid.

Jõgeva gümnaasiumi ajalooõpetaja ja linnavolikogu liige Priit Põdra ütles, et segadus seadustega ei takista teda streigist osa võtmast. «Mul pole küll juriidilist haridust, aga ma ei tea, et ma volikogu liikmeks saades oleksin andnud ära oma ühe põhiõiguse - õiguse meelt avaldada. Mina võtan streigist osa,» kinnitas ta.

Võimalik streigikeeld tuli üllatusena

Postimehega suhelnud ligi kümmekond omavalitsust tunnistasid, et haridustöötajatest volinike streikimine pole neil teemaks olnud. Kui mitmed omavalitsused jäid streikimise õigusvastasuse küsimuses kahevahele, siis nii mõneski peeti sellist keeldu otsesõnu jaburaks.

«Ma arvan, et sellest seadusesättest saadakse valesti aru,» leidis Tartu linnasekretär Jüri Mölder. «Kui juhtumisi mõne lasteasutuse või kooli töötaja on ka volikogu liige, siis tuleb aru saada, et tema ülesanded ja kohustused on lahutatud. Antud juhul streigib inimene asutuse töötajana ja see ei seondu kuidagi tema volikogu liikme volituste täitmisega.»

Sama meelt oli ka Haapsalu linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid, kelle käe all on volikogus mitu õpetajat. Karilaiu hinnangul võib volinike piiramine viidata hoopis linnavalitsuse soovile streigi tiibu kärpida.

«Pigem ma näen praegu seda probleemi, et need, kes takistavad inimeste streikima minekut, on ise politiseeritud ja üritavad vaigistada ühiskonna protesti valitsuse vastu. Kui inimene tahab minna tänavale protestima ja selleks leitakse takistusi, siis see on juba poliitiline asi,» hindas Karilaid.

Riikliku lepitaja kantselei juhataja Merle Aro-Raal ütles, et riigi silmis pole pedagoogidest volinike streikimises seaduserikkumist ning nad võivad seda teha ilma süütundeta.

«Kollektiivse töötüli lahendamise seadus ei keela inimestel, kes kuuluvad kohaliku omavalitsuse volikogusse, oma töökohal streikimist. Samas tuleks kõne all olevatel isikutel kindlasti kaaluda ettepanekut streigis võimaliku huvide konflikti tõttu mitte osaleda. Lõplikku otsust nende eest keegi teine siiski langetada ei saa,» sõnas Aro-Raal.