Politoloog Tõnis Saartsi sõnul näitavad viimasel ajal tihenenud koostöö otsimised erinevate erakondade vahel valmistumist kohalike omavalitsuste valimisteks.
Saarts: erakondade koostööotsingud viitavad valimisteks valmistumisele
29. veebruar 2012, 23:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vene Erakond Eestis ühines hiljuti Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga, Rahvaliit ja Eesti Rahvuslik Liikumine valmistavad ette ühenderakonna loomist, Isamaa ja Res Publica Liit ning Erakond Eestimaa Rohelised on asutanud kootöönõukogu ning Keskerakond ja Ühendatud Vasakpartei on alustanud koostööläbirääkimisi.
Tallinna ülikooli politoloog Tõnis Saarts ütles BNSile, et selliste kontaktiotsimiste puhul on huvi kahepoolne ja tegu ei ole vaid suurte erakondade huviga väikeseid endaga liita. «Väikeerakonnad näevad, et Eesti parteimaastik on niivõrd paika loksunud, stabiliseerunud ja isegi hangunud, et nende võimalused praeguseid jõujooni muuta ja edu saavutada on peaaegu nullilähedased,» sõnas ta.
Suurerakonnad aga näevad väikeparteide liitmises ennekõike kasu enda organisatsioonile – nii kasvab liikmete arv, mis on oluline erakonna poliitilise ja ühiskondlikku kaalu tõstmiseks. «Teiseks, värvates väikeerakondadest uusi liikmeid on neil võimalus oma organisatsiooni ka mingil määral geograafiliselt laiendada, sest mitte kõik väikeerakondade liikmed ei ela Tallinnas ning kohalike valimiste kontekstis on erakondadele väga oluline, et neil oleks nii-öelda oma inimesed üle Eesti,» rääkis Saarts.
Lisaks organisatsioonilisele kasule võib pikemas perspektiivis väikeerakondade liikmete seast esile tõusta poliitikuid, kes suudavad kõnetada ühiskonnagruppe, kelleni suurerakonnad muidu eriti ei jõuaks, lisas Saarts.
Tema sõnul on just praegu mõlemal poolel paras hetk koostöövõimalusi otsida, sest peagi on tulemas kohalike omavalitsuste volikogude valimised ja vahetult enne valimisi poleks mõtet liitumisi ette võtta, kuna uued liikmed ei suudaks organisatsiooni sulanduda ning liitumisest sündivaid muid probleeme ei jõutaks siluda.
«Praegune valimistevaheline aeg on ideaalne seesugusteks ümberrivistusteks,» ütles Saarts. Ühiste konsultatsioonidega alustamine viitab tema sõnul siiski vaid vastastikusele huvile, kuid need ei puugi tingimata viia liitumiseni.
Saarts ei usu, et väikeparteisid endaga ühendades loodavad suured välistada enne järgmisi valimisi mingi uue poliitilise jõu esilekerkimise. «Kui uus, parlamendierakondadele väljakutset esitav jõud sünnibki, siis pigem mitte praeguste väikeerakondade baasilt, vaid see tõuseb esile kodanikuühiskonnast,» arvas Saarts.