Vanglateenistuse reformiga antakse vastulöök noorte retsidiivsusele

Martin Smutov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viru vangla
Viru vangla Foto: Liis Treimann

Viru vangla koosseisu alla viidi üle kümned kriminaalhooldusametnikud, kes hakkavad ühiselt töötama vangistatud noortega, et vähendada noorte retsidiivsust.

Alaealiste ja noorte vanglana tuntud Viru vanglas töötab alates avamisest 2008. aastal alaealiste ja noorte vangide taasühiskonnastamisele spetsialiseerunud üksus, millesse kuuluvad nii psühholoogid kui ka valvurid.

Üksuse eripäraks on aga, et 2011. aasta lõpust kuulub sellesse kolm Viru piirkonna kriminaalhooldajat Rakveres, Jõhvis ja Narvas, kes on spetsialiseerunud noortele.

Nüüd laiendati sellist töökorraldust üle riigi. Nii hakkavad noored sõltumata karistuse kandmise etapist olema ühe ja sama üksuse vastutuse all.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Priit Talve sõnul on selline muudatus oluline, et tagada noorte ja alaealistega tehtava töö järjepidevus.

«Probleemid, millega noortega töötavad ametnikud kokku puutuvad, on väga sarnased. Tahame, et noortetöö tegijad pakuksid üksteisele senisest enam tuge ning, et see töölõik oleks enam koordineeritud,» selgitas Talv.

Talv lisas, et kuigi ametnikud asuvad tööle Viru vangla noorteüksuses, jätkavad nad oma tööd senistest töökohtades üle Eesti.

«Noorte ja alaealiste puhul on teistest karistuse kandjatest veelgi olulisem side kodu ja kodukohaga,» selgitas Talv.

Talve sõnul peaks uus töökorraldus võimaldama just seda sidet paremini hoida, sest noortele määratakse elukohajärgne kriminaalhooldusametnik juba vanglas viibimise ajal.

«Oluline on, et töö noorte ja alaealistega oleks järjepidev sõltumata sellest, kas nad viibivad esmalt vanglas, on sealt vabanenud kriminaalhoolduse alla või pöördunud mõne rikkumise tõttu kriminaalhoolduse alt tagasi vanglasse,» rõhutas Talv.

Talv lisas ka, et töö noortega eeldab vaatenurka, mis arvestaks noore inimese arengutaseme ja väljavaadetega ning kerkivate probleemide lahendamine nõuabki selget ja loogilist töökorraldust ning kogenud ametnikke.

1. jaanuari seisuga 2010 oli Eestis 1444 alaealist või noort (vanuses 14-21) kriminaalhooldusalust ning 203 kinnipeetavat. 2011. aasta samal ajal oli neid kriminaalhoolduse all 1055 ja vangistuses 181 ning 2012. aasta 1. jaanuaril 874 hooldusalust ning 150 kinnipeetavat.

Kui muudatuse eesmärgiks on noorte retsidiivsuse vähendamine, pole Talve sõnul võimalik numbriliselt esile tõsta kui palju ainuüksi kriminaalhooldajate koondamine Viru vangla juurde noorte korduvkuritegevust mõjutab.

«Retsidiivsusnäitaja on meie edukuse üks peamisi mõõdikuid, kuid seda mõjutavad kindlasti paljud erinevad tegurid,» nentis ta.

Muudatused tehakse olemasolevate koosseisude arvelt ja Viru vangla noorteüksuse koosseisu viidi, lisaks kolmele olemasolevale kriminaalhooldusametniku ametikohale, üle 25 kriminaalhooldusametniku ametikohta.

Talve sõnul valiti ametnikud sooviavalduste alusel ja kindlasti pakutakse neile nii nüüd kui ka järgnevatel aastatel spetsiaalseid koolitusi.

Ta tõstis ka esile, et juba varasemalt tegelesid vanglateenistuses noortega mõnes piirkonnas spetsialiseerunud kriminaalhooldusametnikud. Näiteks oli Harju kriminaalhooldusosakonnas eraldi noortetöö talitus, kus tegeleti vaid selle sihtrühmaga.

Talv lisas, et kuigi vanglad on spetsialiseerunud ka näiteks sõltlastele ja seksuaalkurjategijatele, siis muude valdkondadele spetsialiseerunud kriminaalhooldajaid pole praegu plaanitud mõne konkreetse vangla alla koondada.

Kuidas vange paigutatakse?
* Tartu vanglasse paigutatakse kinnipeetav, kelle elukoht on Jõgeva, Järva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi või Võru maakonnas ning kinnipeetavad, kellel on narkootiliste ainete tarvitamisest tingitud sõltuvushäired või kes on toime pannud seksuaalkuritegusid.
* Tallinna vanglasse paigutatakse kinnipeetav, kelle elukoht on Harju, Lääne, Rapla, Hiiu, Saare või Pärnu maakonnas ja kuni kuuekuulist vangistust kandvad kinnipeetavad.
* Viru vanglasse paigutatakse kinnipeetav, kelle elukoht on Ida-Viru või Lääne-Viru maakonnas ja narkokuritegusid toime pannud ning noored kinnipeetavad.
* Harku ja Murru vangla Murru vangistusosakonda paigutatakse madala retsidiivsusriski ja madala ohtlikkuse tasemega kinnipeetavad või üle 55 aasta vanused kinnipeetavad ning kinnipeetavad, kellele on ette nähtud kutsehariduse omandamine Tallinna Ehituskooli Murru osakonnas.
* Harku ja Murru vangla Harku vangistusosakonda paigutatakse naissoost süüdimõistetud  ja üle 57 aasta vanused meessoost kinnipeetavad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles