Ministeerium: kõrgharidusreformiga viivitamine maksab miljoneid eurosid

Martin Smutov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tudengid avaldasid meelt
Tudengid avaldasid meelt Foto: Toomas Huik

Aastatel 2007-2011 ei ole kõrgkoolid suutnud tagada neile riikliku koolitustellimusega esitatud lõpetajate arvu ning seetõttu on jäänud eesmärgipäraselt kasutamata üle saja miljoni euro riigieelarvest eraldatud raha, teatas haridus- ja teadusministeerium.

«Saime järjekordse tõendi, et senine kõrghariduskorraldus ei saa jätkuda – iga kõrgharidusreformiga viivitatud aasta maksab maksumaksjale 20 miljonit eurot,» ütles haridus- ja teadusminister akadeemik Jaak Aaviksoo. «Loodan, et seda mõistavad kõik reformiseadusega seotud osapooled.»

Vastavalt ministeeriumis koostatud ülevaatele on mullu kõrgkoolide poolt täitmata riikliku koolitustellimuse rahaline maksumus 18,4 miljonit eurot.

Kokku on aastatel 2007-2011 on kõrgkoolide täitmata jäänud ülesannete rahaline maht kasvanud 110 miljoni euroni.

Eelkõige on vajakajäämisi riigile olulistes valdkondades nagu loodus- ja täppisteadused ning tehnika, tootmine ja ehitus.

Protsentuaalselt on 2007-2011 enim hädas koolitustellimuse täitmisega Võru kutsehariduskeskus, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Kunstiakadeemia. Mullune suurim puudujääk võrreldes esitatud koolitustellimusega on Eesti Mereakadeemial.

Ülevaade kõrgkoolide poolt kasutamata jäänud vahenditest tabeli kujul leiab aadressilt www.hm.ee/rkt.

Mereakadeemia teatas HTMi väite peale, et ministeeriumi esitatud andmed on vaieldavad.

Mereakadeemia õppeprorektor Tiina Puusalu tõi välja, et õppekavagruppide üleminekuhindamine viidi koolis läbi 2009./2010. õppeaastal. Seoses sellega sulges ministeerium kolm õppekava, kuhu oli aastal 2007 astunud kokku 35 üliõpilast.

Puusalu lisas, et erialade sulgemise tagajärjel siirdus 2007. aastal sisseastunutest õppima Tallinna Tehnikaülikooli või mujale kõrgkoolidesse 11 üliõpilast ja seega jäi nende üliõpilaste osas Eesti Mereakadeemial RKT täitmata, küll aga kajastuvad nende andmed RKT rahastamises.

Suletud õppekaval «hüdrometeoroloogia ja loodushoid» lubas ministeerium õppetööd jätkata kuni 1. jaanuar 2012. Seda võimalust kasutasid 13 viimase kursuse üliõpilast ning lõpetasid õppekava kiirkorras ja diplomid väljastati neile 17. detsemberil 2011.

Need lõpetajad aga ei kajastu Puusalu väitel 2011. aasta kevadel lõpetanute arvus (RKT täitmises), vaid satuvad 2012. aasta statistikasse. Seega näitab ministeeriumi avaldatud tabel Puusalu hinnangul 2011. aasta andmeid moonutatult ja tegelik RKT täitmine Eesti Mereakadeemia poolt on 81,4 protsenti ning täitmata 18,6 protsenti (lõpetajate osas).

EHISe (Eesti Hariduse Infosüsteem) andmetel on 2011. aasta RKT täitmine lõpetajate osas 70 protsenti, seega ei saa ka RKT täitmine rahastamise osas olla väiksem ja täitmata kohustused koolitustellimuse rahastamise osas on seega maksimaalselt 30 protsenti.

Ka on Puusalu sõnul arusaamatu tabelis toodud arvutuste metoodika, sest aluseks on võetud makstud summad õppekuludele RKT perioodil 2000-2011, kuid käsitlemist leiavad õppeaastad 2007-2011.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles