Tartu paiskab uudishimulikud QR-koodiga infomaailma

Martin Smutov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neiu pildistab QR-koodi
Neiu pildistab QR-koodi Foto: Reuters

Tartu rae plaani kohaselt võiks lisainfot jagavaid QR-koode kasutama hakata planeeringute juures, millele lisanduks hiljem trükised ning seejärel vaatamisväärsused.

Emajõelinna linnavalitsuse pressiesindaja Mihkel Lendoki väitel on QR-koodide kasutamisest mitmes erinevas kontekstis räägitud, kuigi seni pole neid hakatud veel kasutama.

Lendok tõi välja, et praegu on QR-kood kasutusel Emajõe vasakkalda rekonstrueerimise projekti avaliku arutelu ärgitamiseks Emajõe ääres oleva reklaamipostil.

Ta kinnitas, et kindlasti tuleb QR-kood tulevikus kasutusele erinevate planeeringute juures ning eriti lihtne on seda lisada ehitusobjektide juures olevatele kohustuslikele infotahvlitele ja koodi abil saaks huviline kiiresti planeeringuga tutvuda.

Lendoki sõnul on arutatud ka seda, et tõenäoliselt hakatakse QR-koone lisama trükistele ja vaatamisväärsuste juurde, kuigi kindlat tegevuskava pole veel paika pandud.

Lendok toonitas samas, et linnavalitsuse tegevusvaldkond on lai ning QR-koodi kasutusvõimalusi on palju.

Ta rõhutas, et raad ei soovi koode üles panna vaid seetõttu, et asi on popp ja noortepärane. Lendoki sõnul on QR-koodi tegemine ja üles panemine iseenesest lihtne ning see pole eriti suur väljaminek, kuid enne tegutsemist soovitakse läbi mõelda, mis koodide taga peitub.

Näiteks lihtsalt mingile üldisele kodulehele suunamine ei anna Lendoki hinnangul juurde erilist lisaväärtust ja seepärast tahetakse teema enne korralikult läbi mõelda ja vajadusel nö süsteem luua.

«See aga on ilmselt natukene kulukam lõbu, kui ainult koodi üles riputamine,» hindas Lendok.

Küll aga võiks Tartu selles valdkonnas olla eestvedaja, sest EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul pole riiklikul tasandil laus-QR-koodistamine mõeldav ja lahendusi peavad pakkuma objektiomanikud ise, sest nemad vastutavad info õigsuse ja tehnoloogilise toimivuse eest.

Mutso tõstis esile, et turismiobjektide puhul on erinevaid tehnoloogilisi lahendusi pidevalt rakendatud - küll võimalusega helistada või sõnum saata objektil oleval numbril või kuulata juuresolevatest klappidest objekti kohta käivat juttu.

QR-kood on Mutso hinnangul uueks moodsaks lahenduseks, kuid arvestades tehnoloogia võidukäiku, uuenevad lahendused pidevalt, mistõttu keegi ei tea, kauaks just seda lahendust jätkub.

Mutso väitel võib QR-koodi kasutamiseks ühise lahenduse väljatöötamine olla väga ressursimahukas ning tegemist võib olla kiiresti aeguva lahendused, mis ei õigustaks sellise kulutuse tegemist.

«Kuid iga peremees võib oma objektidele võimaldada just sellist infot nagu vajalikuks peab, ning tore oleks, kui Eesti selles osas positiivselt silma paistaks,» lisas Mutso.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles