Politsei kutseühing muretseb PPA pärast

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Toomas Huik

Politsei kutseühingu juhatuse liige Aare Siir esitas 26. veebruaril siseministrile kriitilise pöördumise, kus on välja toodud mitmeid murekohti seoses politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhtimise ja töökorraldusega.

Väidetavalt on 2010. aastal loodud PPA ühendasutuse struktuur ebaotstarbekas – politsei põhivaldkonna tegevuste osas toimuvat vähemalt neljakordne juhtimine. Siir teeb ettepaneku PPA struktuuri muutmiseks: väidetavalt ebavajalikud struktuurid nagu koordinatsioon ja kriisireguleerimine tuleks PPAs likvideerida. Küsitav olevat ka korrakaitsebüroo otstarbekus ja efektiivsus organisatsiooni üleüldises mõttes või siis sellise arvu töötajatega.

«Politsei- ja piirivalveameti loomine on end igal juhul õigustanud, kuna täna suudame sama raha eest pakkuda ühiskonnale rohkem turvalisust,» rääkis Postimehele PPA personalijuht Janne Pikma-Öövel.

Seda on tema kinnitusel võimaldanud tugiteenuste oluline kokkutõmbamine (kahe aasta jooksul ca 400 töötaja võrra) ning dubleerimiste vähendamine meie põhivaldkondades. «Samas areng jätkub ning 2010. aastal n-ö puhtalt lehelt loodud politsei- ja piirivalveamet pole kindlasti veel valmis.»

«Kõige optimaalsema lahenduse leidmine võtabki aega, seda enam, et napilt kaheaastase tegevusaja jooksul on meie struktuur ennast õigustanud ja me oleme selles uues situatsioonis - kus kriminaal- ja korrakaitsepolitsei, integreeritud piirihaldus, inimeste staatuse määratlemine ning dokumenteerimine on saanud terviklikuks siseturvalisuse süsteemiks - oma ülesehitusega saanud hästi hakkama,» rääkis PPA personalijuht.

«Igasugune kriitika nii organisatsiooni seest kui väljast on kindlasti tervitatav, kuid edasiviiv jõud on see siiski vaid juhul, kui põhineb faktidel. Mõne kuu eest läbi viidud mahukas siserahulolu uuring, millele vastas ca 1500 PPA töötajat, näitas, et töötajate hinnangud on nii sisekliimale, koostööle, üldisele töökorraldusele ja informeeritusele tõusnud,» rõhutas Pikma-Öövel.

Siiri sõnul on PPAs probleeme töökorraldusega: struktuurilistele ja ametijuhendist tulenevatele ülesannetele lisanduvad tavatöötajatele administratiivsed, teenistuslikud ja koolituslikud nõuded ning kohustused. Sagedased olevat olukorrad, kus töötajad peavad oma vabast ajast olema hõivatud mõne töökorraldusliku tegevusega. Eriti valusalt puudutavat see korrakaitsepolitsei võimekuse tagamist ja 12-tunnise tööajakorralduse alusel töötavaid politseiteenistujaid. Väidetavalt on ka täna öiste patrullide arvu vähendatud eesmärgiga hoida kokku makstavate öötundide arvelt - see omakorda pingestab ja koormab patrullide tegevust ja väljakutsete ooteajad pikenevad oluliselt. Siiri väitel on olukorra parandamiseks vaja sõlmida kõikide töötajatega ametijuhendid.

«Ametijuhendid kehtestati kõigile PPA töötajatele eelmisel aastal ning see võib erandjuhul ajutiselt puududa vaid mõnel üksikul töötajal, kes on töökohta vahepeal vahetanud, kuid uut ametijuhendit pole talle veel kinnitatud,» selgitas Pikma-Öövel.

Kutsekvalifikatsiooni osas ei ole kutseühingu pöördumise järgi senini kehtestatud politsei ja piirivalve seadusele vastavat korda ega tingimusi ning juhtide ametikohtadel töötamise osas on nende haridusnõude olemasolu juba vähemalt 10 aastat edasi lükatud. Siir lisab sama punkti juures, et tavaks on saanud, et juhtivatele ja tähtsatele ametikohtadele nimetatakse inimene tööle ilma konkursita või on see lihtsalt formaalne, mis välistab isiku võimekusest lähtuva ametikohtade mehitamise.

«Mis puudutab kutsekvalifikatsiooni, siis politsei ja piirivalve seaduse kohaselt selle nõuded hakkavad kehtima 2015. aastal. Küll aga kehtivad juba praegu kõigile politseiametnikele kutsesobivusnõuded, samuti kasutame jätkuvalt piirivalvest üle tulnud kutsestandardeid,» rääkis Pikma-Öövel.

«Konkursse juhtide kohtadele korraldatakse pidevalt ning pigem on näiteks  Ida regiooni puhul olnud probleem vastupidine: juhtide kohtadele ei ole kandideerijaid,» sõnas ühendameti personalijuht.

Siir kritiseerib PPA karjäärisüsteemi. Ta toob välja, et 2000. aastate esimesel poolel edutati juhtivatele kohtadele suur hulk noori inimesi, millega rikuti karjäärisüsteemi - nad on tänaseks ennast tööalaselt ammendanud ja neil puudub võimalus edasi liikuda. Tema hinnangul on tänase regulatsiooniga kõik juhtide ametikohad järgmised 10-15 aastat hõivatud. Ta pakub, et kehtestada tuleks politseiüleselt politseiteenistujate karjäärisüsteem ning välistatud peaks olema politseijuhtide otsene subjektiivne võimalus määrata töötaja karjäärivõimalusi. Nii poleks eduka karjääri eelduseks, mitte hea läbisaamine ülemusega, vaid isiku võimekus.

PPA on Janne Pikma-Ööveli kinnitusel hinnanud kõik organisatsiooni põhitööd (üle 600 erineva töö, see protsess võttis kokku ca kaks aastat) ning igale neist on kehtestatud konkreetsed nõuded, mida täites saab sellele ametikohale kandideerida: organisatsioonis kehtib personalijuhi kinnitusel vaba tööjõuturu põhimõte (vaba koha olemasolul saab igaüks, kes tingimustele vastab, sinna kandideerida).

«Mis puudutab nn pagunikarjääri, siis kõrgema paguni saamiseks kehtestatud nõuded tulenevad seadusest ja selleks koostatud sisemisest korrast: konkreetsed nõuded, mis tuleb täita, on kõigile töötajatele teatavaks tehtud,» kinnitas ühendameti personalijuht Janne Pikma-Öövel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles