Raamat: riigireetur Simm oli ka Saksa agent

Argo Ideon
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Herman Simm
Herman Simm Foto: Peeter Langovits

Praegu riigireetmise eest vanglakaristust kandev Vene spioon Herman Simm võis kuni 2004. aastani, aga võib-olla kauemgi teha salajast koostööd ka Saksa luureteenistusega Bundesnachrichtendienst (BND), kirjutab ajakirjanik Edward Lucas oma värskelt valminud raamatus.


Lucase raamat «Pettus» («Deception») ilmub ametlikult 16. märtsil, e-raamatuna on aga juba ostetav. Teos kõneleb lääne ja Venemaa luureteenistuste vastasseisust läbi aegade. Eraldi peatükk on Herman Simmi kohta, kellega autor tegi raamatu ettevalmistamise käigus Tartu vanglas ka mitu usutlust.

Lucase andmetel palus Saksamaa [Simmi salajase ärakasutamise pärast] Eestilt ametlikult vabandust 2008. aastal, veidi pärast spiooni kinnivõtmist.

«Simm ütleb vaid, et ta pöördus sakslaste poole selleks, et saada venelaste vastu «kaitset»,» kirjutab autor. Oma koostööd Saksa julgeolekuteenistusega keeldus Simm suhtluses Lucasega täpsustamast, öeldes vaid: «Ma aitasin paljusid inimesi.»

Varem on Simmi koostööd BNDga põgusalt maininud Saksa ajakiri Der Spiegel 2010. aasta suvel, kuid nende versioon on hoopis teistsugune. Der Spiegeli andmeil pakkus Simm BND-le koostööd varem. Ta hoidnud BNDd kursis Venemaa ja organiseeritud kuritegevuse ettevõtmistega Balti riikides ja saanud selle eest vääriliselt tasustatud.

Lucas aga leiab uues raamatus, et Simmi tähtsus Saksamaa jaoks tõusis ajal, kui liidukantsleriks oli Vladimir Putini hea sõber Gerhard Schröder (st aastatel 1998–2005). «Mõned juhtumile lähedal seisvad ametnikud arvavad, et Simmi juhiti otse liidukantsler Schröderi kantselei julgeolekukoordinatsioonibüroost, ning seda hoolimata BND juhtide vastuseisust, kes suhtusid Venemaasse märksa radikaalsemalt (ja Eestisse sõbralikumalt).»

Arreteerimise järel üritas Simm oma kaarti koostööst sakslastega ka ära kasutada. «BND vastas kiiresti, öeldes, et Simm pole mitte praegune, vaid endine agent ja et Eesti soov teda Venemaa kasuks spioneerimise eest kohtu alla anda on tervitatav,» kirjutas Lucas.

Lucas märgib raamatus, et küsimused Herman Simmile tema koostööst BNDga ei olnud näost näkku usutluste ajal lubatud (intervjuude juures viibis kapo esindaja), kuid ta uuris seda vahendajate kaudu ja telefonikõneluses Simmiga.

Põhjus, miks Eesti ei soovi seda teemat tõstatada, võib peituda nii selles, et see vajanuks veel teist kriminaalprotsessi, kui ka praegustes heades suhetes Eesti-Saksamaa vahel, leiab autor.

Veel väitis Simm Lucasele, et ta proovis mõnda aega enne oma arreteerimist ühendust võtta ühe lääneriigi luureteenistusega – eeldatavasti eesmärgiga hakata kolmikagendiks –, kuid ebaõnnestunult.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles