Siseminister Ken-Marti Vaher ütles täna riigikogus, et tema hinnangul tuleks organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse tõhustamiseks kaaluda rahapesu andmebüroole kriminaalmenetluse õiguse andmist.
Vaher: rahapesu andmebüroo võiks saada kriminaalmenetluse õiguse
5. märts 2012, 19:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaher põhjendas uurimisfunktsiooni andmise ideed rahapesu toimumise kiirusega. «Rahapesijate tuvastamiseks ja kriminaalasjas tõendite kogumiseks on oluline, et pärast vastavasisulise teate saabumist suudetaks alustada vajalikke uurimistoiminguid juba minutite jooksul,» ütles ta. «Ajaga, mis kulub rahapesu andmebürool praegu materjalide kokkupanemiseks, uurimisorganitele edastamiseks ja viimastel menetluse alustamise otsustamiseks, õnnestub kurjategijatel tehing lõpule viia ning isegi riigist lahkuda.»
Vaheri kinnitusel tuleks muuta kehtivas õiguses ka rahapesu definitsiooni, millega kaotataks rahapesu eelkuriteo tõendamise nõue. Praegu on inimese rahapesus süüdimõistmiseks tarvis tõendada, et vara pärineb kuritegelikust tegevusest. Kui tegu on piiriülese juhtumiga ja rahapesu eelkuritegu on toime pandud välisriigis, on eelkuriteo tõendamine ministri sõnul äärmiselt raske. «Mitmed menetlused on tulnud lõpetada, sest välisriikide õiguskaitseorganid pole suutnud koguda võimaliku eelkuriteo kohta andmeid, mis võimaldaks esitada süüdistuse rahapesus ja võimalusel vara ka konfiskeerida,» selgitas Vaher.
Tema sõnul saab probleemi lahendada, kui Eesti ratifitseerib Euroopa Nõukogu rahapesu, kriminaaltulu avastamist, arestimist ja konfiskeerimist ning terrorismi rahastamist käsitleva konventsiooni ja viib Eesti õiguse konventsiooni põhimõtetega vastavusse. Praegu on rahandusministeerium alustanud õiguslikku analüüsi ja plaanib esitada vastava eelnõu valitsusele sügisel.
Vaher märkis, et kuna võitluses raske ja organiseeritud kuritegevusega mängib väga suurt rolli kriminaalselt saadud tulu äravõtmine, tuleks tõsiselt kaaluda kriminaal- ja halduskonfiskeerimise kõrval ka tsiviilkonfiskeerimise süsteemi kasutusele võtmist. «Kriminaaltulu konfiskeerimise juures on sageli probleemiks, et kahtlast vara ei ole võimalik siduda konkreetse kuriteoga, näiteks kurjategija varandust ühe konkreetse tehinguga. Sellistel juhtudel võiks kasu olla just tsiviilkonfiskeerimisest,» lausus ta.
Vaher märkis, et kui kriminaalkonfiskeerimine on osa karistusest ja eeldab inimese süüdimõistmist, siis tsiviilkonfiskeerimiseks ei ole vaja kuritegu tõendada või inimest kuriteos süüdi mõista, sest konfiskeerimisotsus on suunatud mitte inimese, vaid vara vastu. «Tsiviilõiguslik konfiskeerimise protsess on suunatud vara vastu, mis on olnud kuriteo objektiks või mis on selgelt kahtlase päritoluga, ja vara sidumine kuriteo toimepanijaga ei ole vajalik. Kahtlase päritoluga vara omanik või valdaja peab ise tõendama, et ta on omandanud vara legaalselt,» lisas Vaher.