Aaviksoo: õpetajate alampalk tõuseb uuel aastal 700 euroni

See tähendab, et kõigi täiskoormusel töötavate õpetajate kuupalk tõuseb vähemalt 700 euroni ning nende, kelle palk on praegu kõrgem, palk võib, kuid ei pruugi tõusta.

Automaatne palgatõus ootab järelikult ees noorempedagooge, kelle palga alammäär on praegu 608 eurot, kui ka pedagooge, kelle miinimumpalk on 644 eurot. Vanempedagoogi miinimumpalk on praegu 736 ning pedagoog-metoodikul 888 eurot.

Võrdlusena, homme algava kolmepäevase streigiga nõuavad õpetajad 20-protsendilist palgatõusu. Noorempedagoogi palga alammäär ulatuks sellisel juhul 729,82 euroni ehk ligi 30 eurot üle Aaviksoo täna pakutud mahu.

Ministri sõnul võib tõusta ka praegu enam kui 700 eurot kuus teenivate õpetajate palk, kuid kas ja millisel määral, see jääb kooli pidaja ehk üldjuhul kohaliku linna-valla otsustada.

Aaviksoo väitel on plaan katta palgatõus haridusministeeriumi eelarvest palgakulude realt ehk rahadest, mis nagunii õpetajate palkadeks lähevad. Teiseks loodab Aaviksoo, et valitsus kiidab heaks määruse, mis keelab kohalikel omavalitsusel neile õpetajate palkadeks eraldatava raha muuks otstarbeks kasutada– sealt peaks õpetajate palkadeks vabanema 2010. aasta põhjal tehtud arvutuste kohaselt ligi 6 miljonit eurot.

Minister ütles, et usutavasti tuleb õpetajate palgaks lisaraha ka mujalt riigieelarvest ning kohalike omavalitsuste eelarvetest ning kui emb-kumb juhtub, siis kergitab see tõenäoliselt eelkõige vanempedagoogide ja pedagoog-metoodikute palka.

Kui lisaraha ei tule, siis tõuseb õpetajate keskmine palk ligi neli protsenti.

«Ainult selle allika arvelt, jah, on keskmise palga tõus kuni neli protsenti,» ütles Aaviksoo Postimehele.

«Ma väga loodan ja ma ei saa välistada, et õpetajate palk tõuseb oluliselt rohkem kui neli protsenti - ja mida rohkem, seda parem. Aga lubada ma ei saa, sest see ei ole midagi, mida ma saaksin üksinda otsustada. Aga neid võimalusi on – olen ka Postimehes kirjutanud, et koolivõrgus on kuni 30 protsenti palgatõusu sees.»

Aaviksoo lubas ka, et isegi siis, kui kõik teised ta õpetajate palga teemal üksi jätavad, tagab ta ministeeriumi eelarve toel selle, et järgmisel aastal saab õpetajate miinimumpalk olema 700 eurot.

Kui üldisemalt õpetajate palgatõusust rääkida, siis on selleks ministri sõnul kolm allikat – juba mainitud olemasoleva haridusraha suunamine eelistatult õpetajate palkadeks, teiseks koolikorralduse reform ning kolmandaks lisaraha riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest.

Eelmise aasta detsembris seadis valitsus üldharidussüsteemi arengukavas eesmärgiks, et õpetaja keskmine palk oleks 2015. aastal 20 protsendi võrra kõrgem riigi keskmisest palgast. Õpetajate palgatõusu on valmistatud ministri sõnul ette alates 2011. aasta septembrist, mil moodustati õpetaja ametikoha ümberkujundamise töörühm.

Homme algava streigi kaudu väljendatud soovid on Aaviksoo sõnul mõistetavad ja vajavadki lahendust. «Streik aitab ühiskonnas ja kohalikus kogukonnas teadvustada mitte ainult õpetajate palkadega, vaid kogu koolikorraldusega seotud probleeme, ning otsida lahendusi nendest ülesaamiseks. Lahendusteni on võimalik jõuda kokkulepete ja koostööga,» leidis Aaviksoo.

Eesti Haridustöötajate Liidu streigijuhendist tulenevate põhinõudmiste kogumaksumus on ministeeriumi arvutuste kohaselt 69 miljonit eurot ehk üle 1 miljardi krooni, järgmisel aastal 123 miljonit ning 2014. aastal 172 miljonit eurot.

Selliste nõudmiste rahuldamine ei ole ministri teatel riigile ning kohalikele omavalitsustele lähiaastatel jõukohane ja põhjendatud. Tema väitel on oluline, et kõik 150 miljonit eurot, mille riik käesoleval aastal kohalikele omavalitsustele õpetajate palkadeks eraldab, ka õpetajate palkadeks läheb.

Aaviksoo sõnul tänavu õpetajate miinimumpalk riigieelarve rahanappuse tõttu ei tõuse, kuid tõenäoliselt kasvab natuke õpetajate keskmine palk – seda tänu palgaraha sihtotstarbelisemale kasutamisele.