Kõigi riigiasutuste raamatupidajad töötasid eile palehigis selgitamaks välja, kui palju on võimalik tegevuskuludest kokku tõmmata. Näiteks riigikogu loobus uute arvutite ostust.
Padari korraldus sunnib riigiasutusi halastamatult kulutusi piirama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegevuskulude külmutamise käskkirjaga üleeile üleriigilist hädapidurit tõmmanud rahandusminister Ivari Padar keelas kõigil riigiasutustel uute lepingute sõlmimise, ühekordsete kulutuste tegemise, uute varade soetamise ning unustada tuleb ka kavas olnud remondiplaanid.
Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole kindlasti tegu riigi elu seiskumisega, kuna kulupiirangud on pandud ajutiselt ainult osale kuludele. Küll on aga alates tänasest kuni riigieelarve kärpimiseni riigiasutustel lubatud iga kuu välja maksta ainult kuni seitse protsenti eelarves ette nähtud tegevuskulusid.
Piirangud ei puuduta aga kindlasti erinevate toetuste, pensionide või palkade väljamaksmist – need toimuvad tavapärases mahus.
Rahandusminister Padari käskkiri oli eelnevalt kooskõlastatud peaminister Andrus Ansipiga ja läbi räägitud kogu valitsusega. Piirangud kehtivad kuni 2009. aasta lisaeelarve vastuvõtmiseni riigikogus või hiljemalt aprilli lõpuni.
Majandusministeeriumi pressinõunik Kunnar Kukk tõdes, et praeguses olukorras tuleb kindlasti leida võimalusi ühekordsete kulutuste edasilükkamiseks ja vähemas mahus tegemiseks.
«Kuid tagada tuleb esmajoones inimestele palkade väljamaksmine ja nendega kaasnevate maksude tasumine,» ütles Kukk. «Samuti püüame tagada igapäevase normaalse töökeskkonna olemasoluks vajalike lepingute eest tasumise, vältides viiviste tekkimist.»
Maanteeameti peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Koit Tsefels ütles, et tegelikust kokkuhoiust saab rääkida alles siis, kui riigieelarve konkreetsed arvud on selged.
Seejärel saab juba paika panna, kas kärpima peab tegevuskulusid või investeeringuid.
«Olen seisukohal, et kokku saame hoida vaid investeeringute poole pealt, sest tegevuskulud on meil kõik lepingutega kaetud,» ütles Tsefels. «See tähendab, et peaksime hakkama lepinguid muutma, mis omakorda vähendaks teede sõidetavust.»
Veeteede ameti ökonoomikaosakonna juhataja Vambo Veer kinnitas, et neile laekus Padari käskkiri eile keskpäeval ning ta ei osanud veel öelda, kuidas ettekirjutusi täita.
Ka päästeameti peadirektori asetäitja Ain Karafin kinnitas, et sai rahandusministri käskkirja reede hommikul, mistõttu oli vara edasist käitumist ennustada.
Riigikogu kantselei direktor ja vabariigi valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul andis eile hommikul korralduse, et ühtki uut rahalist kohustust ei tohi võtta. «Palgad maksame välja majanduskulude kärpimise arvelt,» ütles ta.
Kõige enam tegi Sibulale muret europarlamendi valimistega seonduv. Hiljemalt aprillis peavad valimissedelid olema välismaale saadetud, aga see eeldab, et need oleks märtsis trükitud.
Küll aga võib ohtu sattuda veebruaris endiste koosseisude riigikogu liikmetele pensionide väljamaksmine. Ära võivad jääda ka mõned riigikogulaste välislähetused.
Kuna rahandusministri korraldus jõustus riigihangete ja lepingute osas kohe allakirjutamise hetkest, siis on need tegevused peatatud. Näiteks jääb parlamendis ära varem kavandatud arvutite väljavahetamine.
Rahandusministeeriumis seoses ministri käskkirjaga erakorralisi ümberkorraldusi aga teha ei tule. «Tavapärased tegevused saavad tehtud, vajadusel vaadatakse üle väljamaksete prioriteetsus,» lausus asekantsler Anneli Susi-Persidski.