Läänemets: tahame, et kõik Eestisse jäänud põgenikud endast teada annaksid

Sven Randlaid
, ajakirjanik
Copy
Eesti-Läti piiripunkt, Valga-Valka piir.
Eesti-Läti piiripunkt, Valga-Valka piir. Foto: Tiit Loim
  • Saab selgeks, kas keegi on poolel teel ümber mõelnud ja Eestisse jäänud
  • Need, kes siiski Eestisse tahavad jääda, peavad sellest ausalt teada andma
  • Täiendav kontroll politsei töösse suuri ümberkorraldusi ei too

Tänasest kontrollitakse täiendavalt Eestisse saabuvaid ja siit edasi liikuvaid Venemaa ja Ukraina kodanikke, et saadud andmeid analüüsides saada parem ülevaade riiki saabujatest, siin viibijatest ja Ukraina sõjapõgenike transiidist.

Siseminister Lauri Läänemetsa (SDE) sõnul võimaldab ametnike tegevus võrrelda olemasolevaid laevareisijate ja bussireisijate nimekirju idapiiri ületanud Ukraina ja Venemaa kodanike nimekirjadega.

«Samuti kontrollitakse Eesti – Läti piiril tellimusevedude busside reisijaid ning võrreldakse näiteks Läti piiril ületavate bussireisijate nimekirja sama bussi infoga idapiiri ületamise hetkel. Nii saame selgeks, kas kõik inimesed on endiselt bussis või mõtlesid mõned poolel teel ümber ja jäid Eestisse. Käsitööd teeme siiski minimaalselt ning näiteks autode puhul kasutame automaatset numbrituvastussüsteemi, et kontrollida kas välispiiri kaudu Eestisse sisenenud Ukraina sõidukid, mis väidetavalt sisenevad siia ainult transiidi korras, ka Eestist päriselt lahkuvad,» selgitas siseminister.

«Siseturvalisuse mõttes on ohutase juba minimaalne ning Ukraina sõjapõgenikke me kuskile ei tõrju ega minema ei aja. Küll aga tahame veenduda, et need, kes siia tahavad jääda, sellest ka ausalt teada annaks, et me saaks neile vajalikku tuge ja teenuseid pakkuda ning samas oleks riigil ka täpne ülevaade. See on nii riigi, kuid eeskätt ka sõjapõgenike endi huvides. Praeguse madala ohutaseme juures poleks laiemaulatuslikul piirikontrolli taastamisel praktilist mõtet ega eesmärki,» rääkis Läänemets.

Siseministri sõnul ei kaasne täiendava kontrolliga ka vajadust teha suuremaid ümberkorraldusi politsei igapäevatöös. «Praeguse plaaniga ei pea me võtma ressurssi muu igapäevase politseitöö ja näiteks kiirreageerimiste arvelt,» kinnitas Läänemets.

Kui piiri ületav inimene on Eesti või mõne teise riigi kodanik, siis temalt siseministri kinnitusel täiendavat infot või dokumentatsiooni ei nõuta. «Täiendavate kontrollide tõttu võib aga piiri ületamine olla pisut aeganõudvam, mistõttu palume kõigilt piiriületajatelt selle nädala jooksul kannatlikku meelt,» ütles siseminister Läänemets.

Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar osutas, et riik on juba varem kehtestatud täiendavad meetmed, nagu näiteks viisapiirangud Venemaa kodanikele, pistelised kontrollid piirialadel, põhjalikum piirikontroll idapiiri piiripunktides ning politseikontrolli tõhustamine Schengeni sisepiiridel.

«Need juba rakendatud meetmed koos vähenenud liiklusega piiripunktides on võimaldanud põhjalikumat kontrolli ning seeläbi maandada piiriliikluse riske meie siseturvalisusele. Pakutud täiendavat kontrolltegevuste eesmärk on koguda rohkem infot nende inimeste liikumise kohta, kelle piirivalve on pärast põhjalikku kontrolli riiki lubanud,» selgitas Kommusaar.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles