Mitu streiki sel nädalal Eestis toimub? Kes ja kelle vastu protestib? Ja mis peaks muutuma, et võiks rahus edasi elada? Või ootavad ees uued protestiaktsioonid?
Eksperdid streigist: segadust on palju
7. märts 2012, 09:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õpetajate puhul on selge, et nad küsivad palka juurde, ja nende ametiühinguliider Sven Rondik võis juba eile rahulolevalt nentida, et tuleva aasta palkade suhtes võib end läbirääkimiste laua taga kindlamalt tunda. Pool muna on enne streigipäevi juba käes.
Ametiühingute keskliit streigib oma alaliitude kaudu dialoogi puudumise vastu valitsusega. Ametiühingute keskliidu juhi Harry Taliga sõnadest võis eile samuti aimata võidurõõmu, et väikesearvuline ja väheaktiivne ametiühinguliikumine on suutnud korraldada enneolematult suure aktsiooni.
Segadust on palju
Taliga oli väge täis: «Olen enam kui kindel, et mõne aasta pärast on streikimine tavapärane asi. Ametiühingud peavad mõtlema oma aktsioonivõime kasvatamisele ja see on meil selgeks eesmärgiks seatud. Kui tahame paremat elu ja suuremat palka oma töö eest, siis seda ei tule keegi kandikul pakkuma, selle eest peab seisma.»
Narva Elektrijaamade ametiühingu kauaaegne juht Vladimir Aleksejev sõnastas oma seisukohad veel radikaalsemalt: «Me ei taandu, me kas saavutame sotsiaalse poliitika muutmise valitsuse poolt või oleme valmis minema ka kodanikuallumatuseni nagu Kreekas. Tuleb seeria streike, kui me ei saa, mida nõuame. Me ei astu põhiseadusliku korra vastu, vaid kahe valitsuspartei diktatuuri ja Andrus Ansipi poliitika vastu!»
Streikijatega on omal moel liitunud ka Tallinna linnavõim, külvates sellega segadust. Küsida võib, kas bussid ja trammid paneb homme pealinnas seisma ametiühing või hoopis bussi- ja trammijuhtidele palka maksev Tallinn ise.
Segaduse vastu ühistranspordis pole Tallinna linnavõimul igal juhul midagi. Linnapea Edgar Savisaar on kasutanud ametiühingute radikaalsemate tegelaste retoorikat: «Lühike streik pole rahva viimane protestivõimalus. See on alles algus!» Ühtlasi on Tallinna linnaisad kutsunud rahva meeleolukale rahvakoosolekule Kalevi spordihalli.
«Kohalik võim pole ju ametiühing. Ei ole varem kuulnud kohaliku omavalitsuse streigist,» arutles töösuhete analüütik Epp Kallaste. «Tallinna linnavalitsus toetab streiki, samal ajal streigivad pealinna lasteaiakasvatajad, kellele maksab palka seesama linn. Nõutakse, et palgamiinimumi tõstetaks, aga seadus ei keela ka praegu kohalikul omavalitsusel maksmast miinimumist kõrgemat palka,» imestas Kallaste.
Segadust on palju, tõdevad eksperdidki. «Meil on käimas õige mitu streiki ja täpselt ei saa aru, mis toimub,» tõdes tööpsühholoogia professor Mare Teichmann. «Mingil põhjusel on neid, kes valmis protestiga liituma, ootamatult palju,» arutles professor ja jõudis olulise põhjuseni: «Kodanikuna tunneme puudust, et keegi ei seleta meile arusaadavas keeles, miks tuleb maksta kreeklastele ning kuidas meie endi elu sellest paremaks läheb.»