Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Urmas Reinsalu ütles, et õpetajate palgamure ümber on kokku tulnud kirju seltskond väga erinevate nõudmistega, mis on muutnud olukorra absurdseks. Ta ei kahelnud, et valitsus nõustub haridusministri lubatud õpetajate palgatõusu ellu viima.
Mispärast Teie hinnangul sel nädalal streigitakse, mis on sügavam ajend? Kui palju erinevaid eesmärke Teie hinnangul streikijatel on?
Suures plaanis on inimestel mure toimetuleku pärast ning nad soovivad seda muret selgelt väljendada. Õpetajate palgatõusu soov on mõistetav ja ma pean tähtsaks asjalikku arutelu koolikorralduse tuleviku ja õpetajaameti väärtustamise üle. Ka streik on üks selge ja nõudlik viis muret väljendada.
Samas, nõudmisi on väga erinevaid. Õpetajate palgamure ümber on kokku tulnud väga kirju seltskond.
Savisaar, kes ässitab streiki takka, samas teab väga hästi, et täna riigi eraldatud palgarahast ei jõua näiteks Tallinna linnas tervelt 11 protsenti õpetajateni. See on ju absurdisituatsioon.
Lugesin Postimehest Narva elektrijaamade ametiühingujuhi avaldust, et «astume kahe valitsuspartei diktatuuri vastu». Millist riigijuhtimise moodust siis välja pakutakse?
Kuidas valitsus streikijatele vastata võiks, mismoodi neid muresid lahendada?
IRLi seisukoht on selge: 2013 tõusevad õpetajate palgad. Samal ajal on valitsusel oma maailmavaateline platvorm, mille pinnalt langetatakse valikuid.
Rõhutan, et strateegiline valitsuse ülesanne on tagada Eesti perede toimetulek. Pean mõistlikuks tõsist revisjoni, kuidas jaguneb meie sotsiaalkulude eelarve ning kas see raha jõuab tõhusal moel abivajajani. Teisalt, vaid makrokeskkonna korras hoidmine ei taga pideva majandusarengu tekkimist. Selle vundament saab olla aktiivsetes sektorpoliitikates nagu hariduses, ekspordis ja tööturupoliitikas.
Kui on räägitud on streigi põhjusena valitsuse jäikusest, siis kas Teie hinnangul teeb või on teinud omi järeldusi sellest, kas mingid muutused suhtumises, läbirääkimistes on üldse võimalikud?
Tähtis on ühiskonna erinevate seisukohtade kuulamine ja võimaluse andmine oma nägemused esitada. Kavatsen lähiajal kohtuda nii tööandjate, ametiühingute kui õpetajate esindajatega.
Teate, kui ma sain kolm nädalat tagasi Enn Veskimäe ja Harri Taligaga kokku, et arutada ummikseisu töötukassa juhtimisel, siis alul tundus vastasseis lausa ületamatu. Minu sõnum neile oli selge: kolmepoolne juhtimine on väärtus omaette, mida ei tohi lasta lihtsalt lõhkuda.
Tänaseks oleme jõudnud aruteludega niikaugele, et räägitakse asja uuesti läbi ja nii asjaomased ministrid kui tööandjad ja ametiühingud liiguvad lahenduse suunas. Pean selleni jõudmist vajalikuks.
Mis ideid IRL valitsuskoalitsioonis streikijate tõstatatud konkreetsete probleemide (õpetajate palgatõus, ametiühingute nõudmised) lahendamiseks välja pakub?
Ma toetan Jaak Aaviksoo algatust, et ükski õpetaja ei saa alates 1. jaanuarist 2013. vähem kui 700 eurot palka. See on lähtekoht meie eesmärgi täitmiseks, et 2015. aastaks oleks täiskoormusega õpetaja palk 20 protsenti kõrgem riigi keskmisest palgast. Selleni liigume kolmeaastases tsüklis.
Selleks peab hariduse rahastamine peab pikaajaliselt säilima vähemalt 7 protsendi tasemel SKT-st ja hariduskuludes peavad saama prioriteediks õpetajate palgad. Kui Eestis läheb üldhariduskuludest õpetajate palkadeks alla 50 protsendi üldhariduskuludest, siis edukamates riikides moodustavad need üle 60 protsendi. Palgatõusu allikad ongi olemasoleva haridusraha suunamine eelistatult õpetajate palkadeks, lisaraha riigieelarvest ning praeguse koolivõrgu ümberkorraldamine vastavuses suurte muudatustega õpilaste arvus.
Lisaks palgapoliitikale peab õpetajakutse väärtustamist vaatama terviklikult. Me peame muutma õpetajakoolituse põhimõtteid, vähendama nii õpilaste kui õpetajate koormust ning kehtestama sellise stabiilse palga, mis ei sõltu tunnikoormusest ja muude ebamõistlikult koormavate lisatööde tegemise vajadusest.
Ka kollektiivse töötüli seaduse muutmise puhul leiti riigikogu õiguskomisjonis põhiseaduse vastase olukorra lahendamisel kompromiss, mis lähtus ametiühingute murest ja eelnõus kehtestati kuuekuuline üleminekuaeg.
Kuidas loodate valitsuses läbi suruda Jaak Aaviksoo lubatud palgamäära tõusu?
Nii, et me räägime läbi ja jõuame läbirääkimistel pakutud lahenduseni, sest see on mõistlik.
Oli positiivne, et suutsime õpetajate palga alammäära tõsta nii 2008. kui 2009. aastal keset majanduskriisi. See oli selge maailmavaateline valik. Täna peame aru andma, et seatud palgaeesmärgi täitmiseks on vaja ka koolivõrgu ümberkorraldusi.