Täna lõunal Tallinnasse Vabaduse väljakule meeleavaldusele kogunenud õpetajad nimetasid väga erinevaid palgasummasid, mis oleksid piisavad, et ülekohtuselt väikest töötasu leevendada. Ühes olid nad aga sama meelt – hoopis õpetajaameti väärikuse puudumine on see, mis enim haiget teeb.
Südapäeval Vabadussõja võidusamba ees alanud protestimiiting kuulutati avatuks sümboolselt - koolikella helinaga.
Hilinejaid polnud. Sarnaselt laulupeo rongkäigule reetsid plakatid kohalolijate päritolu juba kaugelt: «Kohila», «Keila», «Saku» ja teised. Politsei hinnangul kokku umbes 3500 pedagoogi üle Harjumaa.
«Me loodaks, et suhtumine meisse muutuks,» summeeris oma soovi meeleavaldusel esireas seisnud Kristiine gümnaasiumi eesti keele õpetaja Piret Vahtra. «Keegi meie töökoormat ei näe ja võib-olla me rohkem nõuamegi seda respekti enda suhtes. Meile ei olegi esmane see, et antaks raha ja kohe. Tahame, et rahvas ja riigivõim teadvustaks, et õpetaja olla on ikkagi väärtuslik amet.»
Sama meelt oli ka Pirita majandusgümnaasiumi vene keele ja teiste ainete õpetaja Maia Jõeleht. «Suhtumine on minu meelest kõige suurem probleem. Ühte ametit ja üht hulka Eesti Vabariigi kodanikest lihtsalt ei väärtustata.»
Kehv prestiiž on nende sõnul tingitud mitmest asjaolust. Madalale palgale vaatamata on õpetajate puhul loomulik teha ületunde, sest teisiti ei saa. Samas on õpetajate pensionitingimused teistega võrreldes halvemad. Vabanevatele töökohtadele koolis ei tule väärikaid kandidaate, sest haritud inimene sellises olukorras olla ei taha.
«Ma olen 25 aastat töötanud õpetajana, kaks poega üles kasvatanud ja kogu aeg ootan, et see palk tõuseb. Ma pole nende aastate jooksul kunagi näinud, et ta tõuseks Eesti keskmisele tasemele,» meenutas Kristiine gümnaasiumi inimeseõpetuse ja kehalise kasvatuse õpetaja Karin Pärtel.
Sama kooli matemaatikaõpetaja Eha Hergauk nentis, et Eesti järgmise aasta prognoositavat keskmist palka arvestades võiks õpetajate töötasu olla 1000 eurot. «Selle peale öeldi mulle, et tulge mõistusele. Aga kui arvestame sellega, et praegu saab meie koolis noor õpetaja kätte 400 eurot, siis sellega ei ole võimalik toime tulla.»
Haridustöötajate streiki peetakse Kristiine gümnaasiumis kaks päeva, Pirita majandusgümnaasiumis aga kolm. Erilisi plaane õpetajatel selleks ajaks ei ole, kuid töökohustused sunnivad ikkagi peale.
«Ei tahaks, aga tegelikult ikkagi tuleb tööd teha, muidu ei tule lihtsalt omadega välja. Eesti keele õpetaja teeb alati nädalavahetusel tööd, järelikult tuleb ka streigi ajal,» ütles Pirita majandusgümnaasiumi eesti keele õpetaja Hannele Asveit.
Streigile tulid sajad noored
Tuhandete miitingule kogunenute seas figureerisid ka noored – oma loosungitega olid väljas mitmed õpilasomavalitsused, noorteliidud ja Tallinna ülikooli üliõpilasesindus.
Mitte kõik neist ei olnud õpetajate palgatõusu vajalikkuses ühte meelt. Mullu kevadel gümnaasiumi lõpetanud Siim Koppel ja Meelis (kes ei soovinud oma perekonnanime avaldada) jagasid miitingul lendlehti sooviga osta osalejatelt kokku kinnisvara.
Õpetajate palk on nende sõnul küll häbematult väike, aga selle nimel streikimine vale tegevus. «Tundub, et inimesed ei saa endaga hästi hakkama ja siis süüdistavad kedagi teist,» leidis Meelis. Tema hinnangul võiksid õpetajad hakata tegelema ettevõtlusega ja oma töötasule ise lisa teenida.
Koppeli hinnangul tegelevad õpetajad nõudmiste esitamisega, aga ei paku ise välja ühtki lahendust.
«See on pigem mingi laiskus, kui sa leiad vabanduse, et ei ole aega muude asjadega tegeleda. Aga pigem leia lahendus, kuidas sa saaksid seda aega ja ressursse endale tekitada,» leidis ta.
Noormeeste hinnangul võiks õpetajate palka küll tõsta, kuid seda ei tuleks mitte välja maksta, vaid lasta investeerida asjatundlikel inimestel. Vastasel juhul kulutaksid õpetajad palga lihtsalt ära.