Rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk selgitas Vikerraadio saates «Uudis+», et 2012. aasta riigieelarve on kokku 6,6 miljardit eurot, millest kõige suurem osatähtsus on sotsiaalkaitsel (umbes 30 protsenti), teiseks tervishoiukuludel (13 protsenti) ning siis haridusel.
«Kokku läheb neile kolmele kõige suuremale valdkonnale 60 protsenti riigieelarvest ja see suures osa läheb inimestele,» sõnas Sikk.
«Võib öelda, et kaks kolmandikku kuni 80 protsenti riigieelarvest on väga sihtsuunitlustega kinni pandud – seaduste ja muude riigi võetud kohustustega, mis tuleb riigieelarvest välja maksta. Tegevuskulud moodustavad kuskil 15 protsenti, seda me loeme küll vabaks rahaks, aga samas on selge, et ilma inimesteta riiki toimimas ei hoia,» tõdes ta, et nendegi kulutuste kärpimine oleks valulik.
Riigi keskvalitsusest personalikuludena ehk palkadeks makstakse välja aastas veidi alla 580 miljoni euro ehk 7-8 protsenti kogu riigieelarvest.
Õpetajate palgatõusuks vajaliku raha leidmisest rääkides selgitas ta, et igal ministril on oma eelarve, mille seest tuleb eelkõige tal kulude ümberkorraldamisega raha leida, sest ükski minister ei saa eeldada, et igal aastal tuleb olemasolevale raha juurde. Sellised asjad räägitakse läbi esmalt kevadisel eelarvestrateegia tegemisel ning teiseks sügisel riigieelarvet kokku pannes: «Palgateemad on poliitilised kokkulepped,» rõhutas ta.
Ta tõdes ka, et riigilt palka saavate inimeste palgatasemed on väga erinevad ning ühe valdkonna eelistamine võib tuua kaasa tahte survestada ka teistel palkade tõusuks.