Henn Pärn: streikide kokkulangemine hägustab nende eesmärki

Oliver Kund
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Henn Pärn.
Henn Pärn. Foto: Peeter Langovits

Riikliku lepitaja Henn Pärna sõnul vähendab streikide kokkulangemine tõenäoliselt õpetajate streigi teravust ja võimalust varem seatud palgatõusueesmärgid saavutada.

Kui eelnevatel kuudel on Pärn pidanud haridustöötajate ja ministeeriumi palgamuret vahendama läbirääkimistelaua taga, siis täna pärastlõunal jalutas riiklik lepitaja Vabaduse väljakule kogunenud pedagoogide seas kodanikuna.

«Tahan koos Eesti rahvaga elada,» põhjendas Pärn. Ta meenutas, et on osalenud Balti ketis ja muudel üritustel, kuid viimastel aegadel toimub neid harva.

«Vahepeal tundus, nagu oleks elu tardunud. Aga see, et inimesed tulevad välja ja loosungitega ja ütlevad rahumeelselt oma mõtteid välja - ma arvan see on ühiskonnale tervendav.»

Samas on mitme streigi paralleelne toimumine tema hinnangul märk halvast ajastusest. «Kui õpetajate streik, mis läbinud kõik etapid, oleks jäänud puhtalt haridusele, siis oleks saanud keskenduda hariduse teemale laiemalt. Nüüd tulevad õige mitmed streigid - olgu siis raudteelaste või energeetikute omad - mis tõmbavad tähelepanu õpetajate probleemist kõrvale. Võib-olla see edu, mis oleks võinud siit tulla, saab maetud muude keeruliste probleemide rüppe,» sõnas Pärn.

Tema sõnul on õpetajate palgast räägitud väga pikka aega, on toimunud koosolekud ja miitingud. «Miks ei ole siis midagi juhtunud? Olen jõudnud sellele järeldusele, et küsimused on palju sügavamad. Küsimus on õpetaja staatuses, hariduse osas isiksuse kujunemisel,» ütles Pärn.

Tema sõnul on ühiskonnas laialt levinud arvamus, et kooli osa inimese formeerimisel on suhteliselt väike, enamus infot saadakse internetist ja inimene kujuneb mujal, näiteks vanemate käe all, sõpruskonnas või ülikoolis. Selline arvamus pole jätnud mõjutamata ka tipp-poliitikuid. «See võib olla ka põhjus, miks aastaid rääkimist ei ole toonud palgatõusu.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles