Leesi: õpetajad on Eesti arengurongist maha jäetud

Oliver Kund
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lauri Leesi.
Lauri Leesi. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

«Rahva seas peetakse täiesti normaalseks lauset: «Tahan saada ükskõik kelleks, välja arvatud õpetajaks» ja see on saanud normiks,» nentis õpetajate streigi esimesel päeval Tallinna prantsuse lütseumi direktor Lauri Leesi.

Lütseumis streigitakse kaks päeva ja direktori sõnul tunneb ta streigihommikul koolis kõndides, nagu oleks astunud tühja mesilaspessa. Juhtunu põhjused on aga selged – õpetajatel on selg vastu seina surutud.

«Meenutan seda, kuidas me kõik seisime laulva revolutsiooni ajal ketis ja kui see rong liikuma hakkas, siis mulle jäi selline mulje, et õpetajate klass jäeti rongist maha. Me siblisime küll ja tahtsime viimase vaguni uksest sisse minna, aga meid lükati välja,» leidis Leesi.

Kõige rohkem häirib teda istuva haridusministri soovimatus dialoogi pidada. «Aaviksoo teisipäeval tehtud pakkumine (tõsta õpetajate alampalk 2013. aastast 700 eurole) on viimasel hetkel moosimine. Kõige rohkem kannatavad praegu õpetajad ja vanemõpetajad. See on 70-80 protsenti meie õpetajaskonnast.»

Leesi meenutas, et õpetaja täiskoormus on pärast Laulvat revolutsiooni nihkunud peaaegu neljandiku võrra suuremaks - 18 tunnilt 22-le. Lisaks on alandav see, kuidas lasteaiaõpetajate ja kooliõpetajate puhul kaalutakse nende töö keerukust, et selle alusel lasteaednikele vähem palka maksta.

«See rumal jutt ka veel, et me oleksime nõus maksma ainult headele õpetajatele. Siis tuleks ka ju ainult headele ministritele maksta head palka!» ütles Leesi.

«Ma tunnetan seda igast poorist, et ühiskond mõistab õpetajate muresid. Seda, mis streigist tegelikult juhtub, vaatab täna õhtul vist terve ühiskond. Kas valitsus ulatab käe rahvale või jätkab arrogantset tooni?»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles