Soomes tembeldati 18-aastane Samuli Saarinen eksikombel potentsiaalseks koolitulistajaks ja ehkki tegu oli arusaamatuse ja ülereageerimisega, sai noore mehe elu rikutud ja keegi ei vastuta.
ERR: Soome nooruk tembeldati eksikombel koolitulistajaks
7. märts 2012, 22:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Helsingist 250 kilomeetri kaugusel asuva Ruovesi kooli õpilaste vanemad said 2008. aasta novembris koolidirektor Juoko Heikkilält hoiatuskirja, et koolis levivad kuulujutud, nagu toimuks majas midagi 7. novembril ehk aasta pärast koolitulistamist Jokelas, kus 18-aastane Pekka-Eric Auvinen lasi maha kaheksa inimest ja kihutas seejärel endale kuuli pähe, vahendas «Pealtnägija» oma Soome sõsarsaadet «Silminnäkijä», kirjutab ERR Uudised.
Samal päeval aasta hiljem, kui kogu Soome mälestas ränga tragöödia ohvreid, sai Samuli Saarinen 18. Pidu jäi aga paraku pidamata. «Kui tulin koju, helistati mulle politseist. Nad küsisid, millega ma tegelen. Mulle öeldi, et koolis on kõik paanikas, sest olen kuulu järgi seal relvaga märatsenud,» rääkis Samuli.
Mõni minut pärast kõnet saabus politsei. Ilma pikema jututa võeti sünnipäevalaps kaasa ning toimetati kohalikku tervisekeskusesse kontrolli.
«Kauhajoe sündmuste taustal oli tekkinud hüsteeria. Liikus kuulujutte, et olin seda planeerinud ja olen nüüd oma plaani ellu viimas. Ma ei teeks seda mitte ilmaski ega mitte mingis hingeseisundis,» räägib Samuli.
Kiusajad sõimasid koolitulistajaks
Ehkki Samuli ja tema vanemad raiusid kuulujuttudele ja kahtlustele vastu, suunasid kohalikud meedikud poisi Pitkäniemi psühhiaatriahaiglasse sundravile väitega, et Samuli on vaimuhaige ja haiguse ravimata jätmine halvendab tema seisundit ning seab tõsiselt ohtu ta enda ja teiste tervise ja turvalisuse.
Samal päeval toimunud vestlusel psühhiaatriahaiglas tegid eriarstid õnneks risti vastupidise otsuse – Samuli ei vaja mingit sundravi. Tohtrid, kes esimest korda mõistsid Samuli olukorda ja üritasid teda aidata, andsid selgelt mõista, et alusetud kuulujutud on lisaks pikaajalisele kiusamisele tekitanud poisile suure hingelise trauma.
Noormehe sõnul hakati teda kiusama 7. klassis. «Hakati paksmaoks sõimama ja sealt see jätkus kogu põhikooliaja. Sealt edasi terve keskkooliaja kuni abituuriumiaastani välja. Siis hakati koolitulistajaks sõimama. Meie kandis tähendas see mind,» meenutab ta.
Pitkäniemi psühhiaatriahaigla juht Klaus Lehtinen ütles, et see on tüüpiline ühiskonna reaktsioon. «Kui juhtub nii, et mõni isik on sattunud mingil põhjusel pinnuks silma, hakkas ise sellest rääkima, tal tekkis huvi ja temast saadi kogukonnas valesti aru, siis hakkab see olukord lumepallina veerema ja sellest tekibki kaos. Peaks mainima, et uurimise alla ei peaks saatma seda isikut, vaid kogu selle muu pundi, kes hakkas reageerima. Meil on neid juhtumeid ennegi olnud. See polnud esimene kord. Meil on neis asjus juba kogemus,» rääkis Lehtinen.
Samuli Saarineni sõnul algas kogu asi ilmselt sellest, et vahetunnis keegi teda sõimas ja ta ütles midagi teravat vastu. «Midagi sellist, mida ma pole lõpuni läbi mõelnud, sest tol ajal oli see igapäevane, neid kommentaare tuli iga päev,» ütleb Samuli, viidates sellele, et teda sõimati koolitulistajaks.
Kuulujutud sundisid kooli vahetama
Ehkki eriarstide hinnangud ja ülekuulamised politseis võtsid pinged 5000 elanikuga Ruovesis maha, ei saanud Samuli enam normaalselt kooli naasta ja läks üle individuaalõppele.
«Meest koheldi koolis nagu vangi,» meenutab Samuli ema. «Tuli helistada ja leppida kokku täpsed kellaajad, millisest uksest tohtis siseneda.»
2009. aasta jaanuaris Samuli kannatus katkes ja ta lahkus Ruovesi koolist. Kui veebruaris anti tema klassikaaslastele lõpukell, vaatas murtud poiss seda kõrvalt pealt. Samal kevadel lõpetas ta oma õpingud hoopis Tampere õhtukoolis.
2010. aasta oktoobris ehk ligi kaks aastat pärast päeva, mis muutis igaveseks noormehe elu, tuli viimaks otsus prokuratuurist: uurijad loobusid lõplikult kõikidest süüdistustest Samuli vastu. Selleks ajaks oli ta ka sõjaväes käinud.
«Olin sõjaväes, kui see juhtus. Olen selle asjaga kaks aastat elanud ja sellist päeva polnudki, kui see poleks kordagi meelde tulnud. Läks kaks nädalat, enne kui taipasin, et see asi on nüüd lõppenud,» nendib ta.
Kaks aastat pärast juhtunut ütleb ta, et kõige enam tahaks ta koolidirektorilt küsida: miks?
«Mul polnud muid valikuid. Muidugi mitte,» nendib aga koolidirektor Jouko Heikkilä.