Arter ennustab: kes võtab Ansipi koha?

Vasakult: Kristen Michal, Urmas Paet, Keit Pentus, Sven Mikser, Hanno Pevkur, Jüri Ratas. Foto: Scanpix / mondaaž: Indrek Sammal

Kui peaminister teatas vabariigi aastapäeva eelõhtul, et tema järgmist valitsust enam kokku ei pane, lükkas ta tee Stenbocki majja kõigile valla. Võidujooks sinna alaku!

Liiga vara on veel laskmata karu nahka jagada, aga küsimus on ju intrigeeriv: kes võiks saada aastal 2015 Eesti järgmiseks valitsusjuhiks?

Arter palus vastamiseks akadeemilistest ringkondadest appi Eesti poliitika sõltumatud asjatundjad. Nad nõustusid ühel meelel, et praeguse seisuga on suurim lootus peaministri kohta saada jätkuvalt Reformierakonnal – kui teda ei taba just selline skandaal, nagu Keskerakonda seoses Vene rahaga. Paremuselt teine väljavaade peaministri koht hõivata kuulub ekspertide hinnangul sotsiaal­demokraatidele.

Samuti soostusid politoloogid, et möödas on aeg, kui peaministriks võiks saada väga noor, vaevalt 30-aastane inimene, ja sama väike on lootus sellele kohale jõuda neil, kes lähenevad pensionieale. Asjatundjate enamiku prognoosi kohaselt tuleb uus peaminister nn uute tegijate põlvkonnast või nende seast, kes jäävad piltlikult öeldes vana kaardiväe ja uute tulijate vahele.

Ja kolmandaks märkisid politoloogid: kõigil neil, kes on pikka aega kuulunud valitsuse koosseisu või kes juhivad ühte neljast suur­erakonnast, peab olema selge valmidus hakata peaministriks. Aga need, kes pole valitsusse kuulunud, peaks ekspertide väitel sinna vähemasti pürgima, enne kui hakkavad unistama peaministri portfellist.

Arter tänab abi eest Leif Kalevit, Tõnis Saartsi ja Anu Tootsi Tallinna Ülikoolist ning Vello Pettaid, Kristiina Tõnnissoni, Rein Toomlat ja Mihkel Solvakut Tartu Ülikoolist.

1. Kristen Michal

Plussid
Ansipi ajastu on loonud peaministri kujust riigi tugevuse kehastaja ning Michal peegeldab neid ootusi, millist peaministrit rahvas näha tahab.

Olnud pikka aega Reformierakonna edukas peasekretär ning näidanud end hea administreerijana, seega valdab poliitika köögipoolt – heas mõttes tehnokraat.
Suudab ennast väljendada selgelt ja arusaadavalt.

Suveräänne mõtleja, kes julgeb välja tulla oma ideede ja algatustega.
Tunnistab, kui miski on viltu, ning asub seda parandama; ei aja jäärapäiselt vastu, et kõik on korras.
Hoolimata pikast poliitikukogemusest mõjub uue ja värske tegelasena, sest on ministri kohal olnud lühikest aega.

Miinused
Avalikkuses vähetuntud.
Esinemistes tikub ründama ja veidi demagoogitsema.
Ebapiisav haridus: ise justiitsminister, aga endal juuras magistriõpingud alles pooleli.
Poliitikuna saanud seni kasvada valdavalt kasvuhoonetingimustes.

2. Urmas Paet

Plussid
Pikk kogemus poliitikas.
Olnud populaarne välisminister, eriti tõusid aktsiad seoses pantvangidraamaga.
Välisministrina on tal kindlasti sidemeid Euroopas, nii ei pea ta hakkama peaministrina end piiri taga täiesti uue inimesena tutvustama.
Oskab olla diplomaatiline, rahvaga hästi rääkida, debatti pidada.
Jätab tasakaaluka inimese mulje.

Miinused
Tegutsenud viimasel ajal ühes nišis, välispoliitikas, kus tuleb harva teha otsuseid, mis riigisiseselt kedagi väga riivaks; kunagine kultuuriministri kogemus ei tule nüüd enam tõsise argumendina arvesse.

Küsitav, kui tugev ja usutav on ta sisepoliitikas ja majanduses.
Vähene karismaatilisus erakonna võimaliku esinumbrina; jätab veidi tehnokraadi mulje.
Ei mõjuks piisavalt värske ja uuenduslikuna, pigem esindab Reformierakonna vana kaar­diväge, kellest paljud inimesed on hakanud väsima.

3. Keit Pentus

Plussid
Ansip isiklikult on teda valimiste eel esile tõuganud.
On olnud senistel valimistel edukas häältekoguja.
Eestil pole varem olnud naispeaministrit – see mõjuks värskelt ja leiaks ka lähiriikides positiivset vastukaja.
Prohmakaid pole.

Miinused
Poliitikukarjääris pole ette näidata midagi sellist, millega oleks endast tugeva jälje jätnud.
Keskkonnaministri koht asub ministrite kaalukushierarhia lõpus, mistõttu peaks enda tõestamiseks läbima eelnevalt siiski tugevama tuleproovi.
Reformierakond on jõulise ja maskuliinse imagoga, mistõttu on küsitav, kuidas võtavad inimesed selle ees omaks naisliidri.

Väärikas ja ilus, aga temast ei kuma poliitiku soojust.
Paraku peab naine end Eesti poliitikas rohkem tõestama kui mees. Ja paraku on ta seda tüüpi naine, kellele hakatakse ette heitma, et ta on naine.

4. Sven Mikser

Plussid
Üldsus peab teda noore põlvkonna kompetentseks ja teraseks poliitikuks.
Mõjub vastandina Ansipi ja Edgar Savisaare keskkomiteelikule juhtimisstiilile.
Analüütiline, hea argumenteerimisoskusega, suurepärane väitleja.
Kaitseministri kogemus, kuigi lühiajaline ja ammune.
Viimasel ajal on lisaks välispoliitikale esinenud usutavalt ka näiteks maksupoliitika küsimustes.

Miinused
Puudu jääb karismaatilisusest ja jõulisusest, mis tekitab küsimuse, kui hästi saaks peaministrina hakkama.
Liiga intellektuaalne ja arutlev, ja see ei tule kasuks olukordades, kus tuleb langetada kiireid, karme ja raskeid otsuseid.

Formaalselt nõrk haridus peaministri jaoks – filoloog. Pole ette näidata diplomit majanduse, rahanduse ega rahvusvaheliste suhete vallas.
Küsitav, millised on ikkagi tema liidriomadused ja läbirääkimisoskused.
Raske luua koalitsioone: Keskerakonnast lahkus tüliga, Reformierakonnaga maailmavaateliselt ei klapi.

5. Hanno Pevkur

Plussid
Vaatamata ennustustele, et raskel sotsiaalministri kohal põrub, on väliselt hästi hakkama saanud.
Üks väheseid Reformierakonnas, kes üritab leida kompromisse ning oma samme selgitada.
Ei kuulu Reformierakonna nn kärpijate seltskonda, kuigi on pidanud samuti kärpeid ellu viima. Ent kriitikatuli ei ole teda tabanud.
Ei ole teinud prohmakaid nagu näiteks Maret Maripuu enne teda.
Mõjuks peaministri kohal võrdlemisi värske näona.

Miinused
Pehmevõitu ja dialoogialdis imago, mistõttu on küsitav, kas Reformierakonna valijad, kes on harjunud Ansipi nn keskkomitee-stiiliga – mina tean ja mul on õigus –, võtavad ta omaks.
Liiga noor ja poliitikas veel vähe kogenud.
Napib karismat ja jõulisust.

Vaadanud ministrina alalõpmata ülespoole, kuidas toimida ja reageerida, aga peaministri kohal ei ole tal kellegi poole vaadata, mismoodi oleks otstarbekas tegutseda; sedasi võib muutuda tuulelipuks eri jõudude meelevallas.

Mõjub mõneti Ansipi koopiana.
Ministrina tegelikult kesine, sest seal, kus olnud vaja otsustavalt tegutseda või prioriteete muuta, pole suutnud seda teha.

Meelitanud (isegi lollitanud) inimesi sileda jutu ja sõbraliku väljanägemisega, aga sisuliselt ei ole rahva heaks teinud suurt midagi sellist, mida võinuks teha.

6. Jüri Ratas

Plussid
Positiivne imago isegi paljude Keskerakonna vastaste seas.
Ainus Keskerakonna üldsusele vastuvõetav kandidaat peaministri kohale.
Jätnud õppimisvõimelise inimese mulje: magistrikraad majanduses, doktoriõppes haldusjuhtimise erialal.
Tegutsenud erasektoris mitmes ametis.
Töökas, rahvalik.

Miinused
Puuduvad poliitikas väljapaistvad kordaminekud; lühikarjäärist Tallinna linnapeana ning riigikogu aseesimehe kohast jääb väheks, et peaministri kohta noolida.
Enne peaks mõnda aega olema Keskerakonna juht ning end selles ametis tõestama.
Meedia on püüdnud näidata teda tubli mehena, ent ometi on küsitav, mis valdkonnas on ta eriti kompetentne.

Üritab justkui kõigiga hästi läbi saada, mistõttu ei julge tihti võtta selget positsiooni ega end piisava reljeefsusega väljendada.
Meedia on teda Savisaare vastandina tugevasti upitanud, aga kinnitust tema tegelikule võimekusele pole.

Keskerakonna juht on Savisaar, mistõttu valitsusjuhiks peaks saama Keskerakonna valimisedu korral just tema, mitte Ratas.

Teisi võimalikke kandidaate

Urmas Reinsalu

Plussid
IRLi juhina on võtnud dialoogivalmi ja lepitava kursi.
Oskab mitu sammu ette näha ja kombineerida, heas mõttes tehnokraat.

Miinused
Liiga noor ja vähekogenud. Ilmselt ei ole isegi IRLis tunnustatud liider, sest erakonnast lahkus hiljuti 60 inimest.
Läbinisti jurist, muu haridus ja ettevalmistus puuduvad.
Enne peaministriks pürgimist peaks tingimata mõnda ministeeriumi juhtima.

Jaak Aaviksoo

Plussid
Karismaatiline ja jõuline. Intellektuaalne ja hea argumenteerija, ületab selles vallas Ansipit.

Miinused
Puudub selge toetus oma erakonnas, IRLis.
Liiga autoritaarne, hakkaks ilmselt koalitsioonikaaslasi vihastama. Valitsemis- ja suhtlusstiil sarnaneb Reformierakonna karmide meeste stiiliga, mida rahvas enam eriti ei pooldaks: kõigile nõudmistele ei saa kogu aeg öelda «ei».
Möödanikus poliitikuna liiga palju sildu põletanud.
Saab kolme aasta pärast 60 – see oleks tal viimane võimalus valitsusjuhiks tõusta.

Ivari Padar

Plussid
Rahvusvaheline kogemus europarlamendist. Rahandusministri kogemus. Tundub tõsine töömees, kes sobib protestantlikule riigile.

Miinused
Raske uskuda, et leiab motivatsiooni naasta Euroopa poliitikast Eestisse. Need, kes on Eesti poliitikast tükk aega eemal olnud, on siin ka paratamatult mõjuvõimu kaotanud.

Rein Lang

Plussid
Pikk poliitikustaaž.

Miinused
Vastuoluliste ja skandaalsete väljaütlemistega.

Jürgen Ligi

Plussid
Olnud ratsionaalsuse eestkõnelejana säästuajal tugev minister.

Miinused
Pidanud rasket ja väsitavat ametit, teinud valusaid otsuseid, mistõttu vajab suurt sisemist jõudu, et valitsuse etteotsa astuda.