Eesti Ametiühingute Keskliidu juhi Harri Taliga sõnul ei hägustanud ühel ajal toimunud streigid üksteise eesmärke, vaid näitasid jõulisemalt, et rahvas pole rahul valitsuse poliitikaga.
Taliga: streikide kattumine võimendas sõnumit
9. märts 2012, 17:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma arvan, et streikide kokkulangemine võimendas kogu seda sõnumit ja teadustas probleeme rohkem,» põhjendas Taliga. Seetõttu ei läinud õpetajate palganõuded ja ametiühingute protest valitsuse poliitotsuste vastu tema hinnangul üksteisega vastuollu.
Samuti polnud Taliga päri süüdistustega, nagu oleks ametiühingute tööseisak olnud laialivalguv ja tekitanud liigset segadust näiteks Tallinna ühistranspordi kasutajates.
«Seadus ütleb, et korraldaja peab teada andma streigi võimaliku ulatuse. Selles mõttes jah, need konkreetsed asjaolud selgusid hiljem, kui streik alles algas. Nüüd on ka selles osas tuleviku jaoks rohkem selgust,» nentis ta.
Taliga hinnangul ei ole streikimine Eestis eriti tähelepanu keskmes olnud ning pärast käesolevat nädalat arusaam streigist kindlasti laienes. «Saadakse paremini aru sellest, et kui me tahame, et meiega arvestatakse, siis tuleb selleks ka pingutada.»
Streik on andnud ka otsest positiivset mõju – näiteks on ametiühingud saanud rohkelt uusi liikmeksastumise avaldusi. «Üks tulemus on kahtlemata ka see, et tulid välja teatud juriidilised probleemid, millel varasematel streikidel ei ole tähelepanu täpselt langenud,» leidis Taliga. Näiteks arutleti erinevate ametiasutuste töötajate streikimise õiguspärasuse üle.
Samas on streiginädalast ka rohkelt õppida. «Eesti inimesed saavad praegu oluliselt paremini aru klassikalisest streigist, aga streigid, milles on küsimuse all laiem solidaarsus või poliitiliste valikute küsimused, siis nende puhul on äärmiselt oluline probleemid ja nõuded väga selgelt sõnastada,» ütles Taliga.