Kolme aasta pärast lendab Tallinna Ülikooli nimelisest haridustarust välja pesakond ärevalt sumisevaid ajakirjandusmesilasi, kes hakkavad meediapõllult infonektarit kokku kandma.
Tallinna Ülikool avab ajakirjanduse eriala
12. märts 2012, 10:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastuseks toimetaja küsimusele – ei, ma ei ole hulluks läinud. Sellist stiili viljeldakse 1960. aastal Eesti NSV ajakirjanike liidu väljaandel ilmunud olukirjelduste kogumikus «Vagu vao kõrvale». Tänapäeval oodatakse ajakirjanikelt hoopis midagi muud ja sellepärast hakatakse sel sügisel Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni instituudis ajakirjandust põhierialana õpetama. Kolmeaastase õppimise järel saavad üliõpilased bakalaureusekraadi.
Valmis «tööks põllul»
«Elu sunnib! Ajakirjandust on mõtet õpetada seal, kus seda tehakse,» põhjendab Eesti Ajalehtede Liidu tegevjuht Mart Raudsaar. Tõsi, seni on saanud Tallinnas ajakirjandust õppida lisaerialana ja Raudsaare sõnul on selle vastu suur huvi olnud – mõnel kursusel osales kuni 20 üliõpilast.
Seni on ajakirjanikke põhierialana ette valmistatud vaid Tartu Ülikoolis, kuid Tartusse on ajakirjandusväljaannetest jäänud Tartu Postimees ja Eesti Kirik. See raskendab üliõpilastel praktikakohtade leidmist ja vähendab kokkupuuteid ajakirjandusmaailmaga.
Raudsaare sõnul on Tartus õppetöö põhisuund üldine kommunikatsioon, kuid Tallinna Ülikool soovib rohkem rõhku panna praktilisele ajakirjandusele. Teiseks õpetatakse Tartus ajakirjandust ja suhtekorraldust koos ja lõpetajad suunduvad tööle pigem just viimasesse sfääri.
«Ma olin 2009. aastal Tartus vastuvõtukomisjonis ja üle poole sisseastujatest tahtsid õppida ajakirjandust,» räägib Raudsaar. Aga lõpetajate hulgas oli suhtarv vastupidine, enamik eelistas suhtekorraldust. «Minu seisukohalt tuleneb see kahe asja koos õpetamisest. Inimene omandab mõlema eriala oskused ja teadmised ja siis otsustab ikkagi suhtekorralduse kasuks,» ütleb Raudsaar. Ta rõhutab, et suhtekorraldussfääris on palgad suuremad ja töö lihtsam.
Tallinna Ülikoolis tahetakse koolitada ajakirjanikke, kes on valmis «tööks põllul». Lisaks praktilisele õppele peavad üliõpilased saama rahvusvahelise kogemuse. Raudsaar lubab, et plaanis on koostöö välimaiste partnerülikoolidega, kus rakendatakse nn Taani ajakirjanduskooli mudelit. «See on tsüklipõhine õpe. Kahenädalase õppetoa kestel teevad üliõpilased lugusid ning see tipneb tõenäoliselt uue meedia produktsiooniga – kirjalikud lood lähevad veebi koos video- ja audiolõikudega,» selgitab Raudsaar.
Ajalehtede liidu tegevjuht tunnistab, et lähemas tulevikus hakkavad järjest laiemalt levima interaktiivsed väljaanded, mida tarbitakse tahvelarvutites. Seega peavad ajakirjanikud olema multifunktsionaalsemad, st lisaks kirjutamisele oskama teha ka häid videolõike ja fotosid ning sellest kõigest interaktiivse terviku looma.
Ta toob näiteks Norra ajalehe VG, kus pärast eelmise suve massimõrva Utøya saarel loodi toimetusteülene uurimisgrupp. Selle kõik liikmed pidid olema võimelised publitseerima oma materjale kõigil platvormidel, milles leht infot edastas: paberlehes, online-portaalis, mobiiltelefonides ja veebitelevisioonis.
Uue meedia koolitus
Tehnilise võimekuse tagamiseks tehakse koostööd Balti filmi- ja meediakooliga (BFM), millel on tipptasemel õppestuudio ja ristmeediaõpetus. Kui BFMi ristmeediaõpe keskendub rohkem filmi- ja kunstisuunale, siis Tallinna Ülikooli ajakirjandusõpe soovib sel baasil katta telepublitsistikat.
«Me tahame näha uut Mati Talvikute põlvkonda peale kasvamas. Näiteks on kursuse andmiseks andnud nõusoleku Sven Soiver, aga ega me ei välista koostööd ka ERR või Kanal 2ga,» ütleb Raudsaar. Koostöölepped on juba sõlmitud Postimehe ja Äripäevaga.
Põhikohaga lektoritena töötavad ajakirjanduse osakonnas Mart Raudsaar ja Priit Hõbemägi. Kokkulepped loengute ja kursuste läbiviimiseks on sõlmitud Anu Kuusmaa, Madis Jürgeni, Kadri Jakobsoni jt ajakirjanikega. Ajakirjandusõpe on Tallinna Ülikoolis tasuline, semestri õppemaks on kodulehe andmetel 926 eurot.