Eesti Rahvusringhääling (ERR) jätkab võitlust uue maja valmimise eest. Märtsis avaldatud «Arengukava 2012–2015» eelarveprojektsioonis seisab, et alates sellest aastast tuleb riigieelarvest maja arenduseks vähemalt 2 miljonit eurot aastas, sama palju ka investeeringuteks. Need summad kasvavad iga aastaga.
Võrdluseks: põhitegevust rahastatakse sel aastal 23,3 miljoni euroga. Arengukavas puudub alternatiivne plaan, mida teha siis, kui uue maja rajamine ikkagi rahaliselt võimalikuks ei osutu. Samal ajal üritatakse vältida kunstiakadeemia saatust, kus vana kaev enne uue kaevamist kinni aeti.
«Saame vanades majades veel kuidagimoodi hakkama. Kui tuleb selge poliitiline otsus, et riigil pole uut maja võimalik ehitada, alles siis hakkame mõtlema B-plaani peale,» ütles ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa. «Hoiame vana kaevu seni töökorras, kui võimalik. Aga ega sealt parema kvaliteediga vett välja ei võta kui senini.»
Praeguseid maju on võimalik mingisuguses konditsioonis hoida, kuid kaasaegset telepilti sealt toota ei saa, rõhutas Allikmaa. Arengukavas on kirjas, et ERR soovib juba tänavu kogu telepildi tootmise viia 16:9 formaati. 2014. aastaks on lootus vähemalt üht teleprogrammi kõrgresolutsioonis (HD) edastada.
Allikmaa sõnul on arvamus, nagu saaks tänapäevast telet teha kitsamates stuudiotes, ekslik – kogu maailmas rajavad telefirmad uusi stuudiohooneid. Stuudioid on ERRil üldse liiga vähe, sellepärast tehakse näiteks «Ringvaadet» kaubanduskeskusest.
Pinnaprobleemid pärsivad ka ETV 2 arengut, siiani on seal omasaateid vaid veerand mahust. Järgmisel aastal läheb ERR elektri vabaturule, mis toob Allikmaa hinnangul kaasa 78 000 eurot täiendavaid kulutusi. Selle raha eest saaks teha näiteks terve aasta saadet «Foorum».
Eelmise arengukavaga võrreldes on finantsvajaduste prognoos koostatud 5-protsendilise kasvuga. Kui see raha eelarvesse lisandub, siis taastatakse esimeses järjekorras töötajate palgad 2008. aasta tasemel, mil neid kokkuhoiurežiimil kümme protsenti kärbiti.
Palkade taastamiseks kuluks vähemalt 1,5 miljonit eurot. Paraku on see lootus sulega vee peale kirjutatud. Suure tõenäosusega on palgakasv avalikus sektoris null.
«Sellele on kole mõelda,» ütles Alikmaa. «Sel juhul ei ava me ilmselt uusi väliskorrespondendipunkte, aga saateid me kavast maha võtma ei hakka.»
Kasvava reklaamituru tingimustes võivad eratelekanalid spetsialiste kõrgema palgaga enda juurde meelitada ja Allikmaa ei oska öelda, kuidas ERRi töötajatel sel juhul endiselt sära silmis hoida. Sellest särast on võrreldes 2008. aastaga ja seoses ostujõu langusega kustunud ligi veerandi jagu.
ERRi töötajad võivad end lohutada lausetega arengukavas: «Parema tööandja otsingutest tingitud tööjõu voolavus on olnud läbi aastate madal. Teadaolevalt on palga motiveeriv mõju suhteliselt lühiajaline, olulised on ka inspireeriv keskkond, huvitav ja vahelduv töö, meeldivad kolleegid jne. Kõike seda on Rahvusringhääling ja tema eelkäijad siiani pakkunud.»
«Avalik sektor ei pea kolme aasta jooksul tekkinud survele vastu, töötasude osas peab mingi lahendus tulema,» rõhutas aga Alikmaa. «Rahandus- ja teised ministeeriumid peavad saavutama mingisuguse kokkuleppe töötasufondide taastamiseks või isegi tõusuks.»
«Palkade veel üheks aastaks külmutamine pole jätkusuutlik lahendus ja riik peab tõsiselt oma võimalustele mõtlema,» lisas ta. Sellest tulenevalt ei ole ERRil palkade taastamise osas mingeid B- või C-plaane ja minnakse «täie panga peale välja».
Arengukava
Kava kohaselt peab rahvusringhääling suutma toota regulaarselt vähemalt üht hooaega läbivat draamasarja ja lisaks igal hooajal vähemalt üht 8–12-osalist rahvuslikul tüvitekstil või eestluse ajalugu puudutaval algupärandil põhinevat seriaali.
2012
• Algab draamasarja «Siber» tootmine (vajab lisarahastust).
• ETVsse naaseb «Laululahing».
• Alustatakse koostöös Soome ja Hollandi televisiooniga noorte veebiseriaali tootmist.
• Londoni olümpia kajastamine.
• Teletootmine täies mahus laiformaadis.
2013
• Algab rahvuslikul tüvitekstil põhineva telesarja ettevalmistamine.
• Madalaeelarvelise mängufilmi tootmise taastamine (vaja 65 000 eurot lisaraha).
• Salvestatakse 15 teatrietendust.
• Korrespondendipunkt Helsingis.
• Murdmaa- ja laskesuusatamise ning kergejõustiku MMi kajastamine.
• Hangitakse mobiilne satelliitühendusega maajaam.
2014
• Laulu- ja tantsupeo kajastamine.
• Sotši olümpiamängude ja jalgpalli MMi kajastamine.
• Automaatkaamerad uudistestuudiotes.
• Üks kanal HD-kvaliteedis.
• Eksperimentaalsed 3D-saated.
Allikas: ERRi arengukava