Eile selgitusi jaganud Rainer Vakra ja Kalle Laanet saavad oma esinemisele hinnangu nädala lõpus.
Kalle Laanet võib jääda ainsaks väljaheidetavaks
14. märts 2012, 00:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile kell 16 astusid Toompeal Keskerakonna peakontoris erakonna aukohtu ette partei riigikogulastest liikmed Kalle Laanet ja Rainer Vakra, keda süüdistatakse partei reetmises; otsus langetatakse nädala lõpus.
Esimesena läks eile Keskerakonna kaheksaliikmelise aukohtu ette Vakra, kelle sõnul oli õhkkond väga sõbralik ja rõõmsameelne.
«Mulle etteheiteid tegelikult ei olnudki ja pigem üritasin luua visiooni, kuidas me saaks tugeva erakonnana edasi minna, kuidas kõik osapooled peaksid peeglisse vaatama ja tänaste tagasihoidlike küsimuste juurest siirduma ühiskonna valupunktide juurde, et ajal, mil rahvas on tänaval, mängida suurima opositsioonierakonnana ikka esimest viiulit,» oli ta pärast aukohut positiivselt meelestatud.
«Hoian kahte pöialt pihus, et aukohus annaks juhatusele otsustamiseks mõistliku, kaalutletud ja südametunnistusest lähtuva soovituse,» lisas Vakra.
Opositsionääride valikud
Riigikogu liikmele Kalle Laanetile heitis tsentripartei aukohus kõige rohkem ette erakonna ja selle juhi kritiseerimist erakonnast väljaspool ehk meedias. Tunniajalist aukohtu ees viibimist «sisuliseks vestluseks» nimetanud mehe sõnul ei pane aukohtu kriitika teda oma väljaütlemisi piirama.
«Olen alati avaldanud seisukohti, mida pean oma väärtushinnangutest ja kodanikukohusest tulenevalt õigeks, ning ma ei näe mingit põhjust, miks peaksin seda tulevikus muutma,» ütles Laanet.
Üks kaheksast aukohtunikust küsis Laanetilt, kas ta siis kuidagi ei saa istuda Edgar Savisaarega ühise laua taha ja asju selgeks rääkida. Laanet vastas, et tema telefoninumber peaks olema Savisaarele teada.
Õhkkond Laaneti selgituse ajal just rõõmsameelne polnud ning aukohus oleks hea meelega kuulnud teda vabandust palumas ja sõnu tagasi võtmas. Seda Laanet ei teinud.
Laaneti ja Vakra seisukohti jagav Keskerakonna juhatuse liige Ain Seppik leidis, et loogika järgi tuleb üks kahest mehest erakonnast välja visata.
«Selleks peaks siis olema Laanet, iseasi, kas juhatusel jagub julgust,» pakkus ta. «Ükskõik kuidas otsust ka ei langetata, selge on see, et sõda on lahti. Keskerakonna juht ei ole mees, kes andestaks, ja Laaneti puhul on häirib teda kõige rohkem avalik kriitika Moskvast erakonnale raha küsimise teemal.»
Seppik arutles edasi, et kuna «türannia ja despootlik juhtimisstiil» on läbi aegade püsinud hirmul, siis peab Savisaar midagi ette võtma. «Kui hirmu pole, siis võivad ühel hetkel hakata kõik ütlema, mida arvavad!» lisas ta.
Seppik nentis, et parteisisest kriitikat ei talu Eestis ükski erakond, kuid teistes parteides on märgata vähemalt vaidlusi ja arutelusid. «Samas ei ole meil ka ühtegi teist erakonda, mille peasekretärile oleks esitatud kahtlustus ja mille juht on käinud Moskvast raha küsimas,» märkis ta.
Savisaare mõtted on juba 2013. aasta kohalike valimiste juures ning ta mõistab, et nüüdsed kritiseerijad ei tule talle üliolulistel valimistel kuidagi kasuks. 3. märtsil Haapsalus volikogu ees seistes tõdes ta, et Keskerakond on võimeline kohalikud valimised võitma, «kui ainult omad nuga selga ei löö».
Linnaosavanem Youtube’is
Suurt valikut siseopositsionääridel Seppikul, Laanetil, Vakral, Deniss Boroditšil, Inara Luigasel, Jüri Ratasel, Lembitu Kaljuveel ning veel nii mõnelgi kahevahel oleval riigikogu liikmest keskerakondlasel pikemas perspektiivis pole. Neile kõigile on selge, et Savisaar ei luba enam kunagi juhtuda läinudaastasel kongressil, kus Ratas võitis tema vastu kandideerides 40 protsendi parteilaste toetuse. Vastuvõitlejad on omavahel arutanud võimalust minna kohalikele valimistele nn Jüri Ratase nimekirjaga.
Aukohtu kogunemise eel astus Youtube’is kuueminutilise videopöördumisega erakonna kaitseks välja Põhja-Tallinna vanem Karin Tammemägi.
«Vakra ja Laaneti küsimus on tekitanud peavoolumeedias asjatuid emotsioone ja kära ning nn siseopositsiooni esindajate väljaütlemisi on tavaliselt peetud omaseks naisperele. Seekord on asi teisiti,» rääkis munitsipaalpoliitik videokaamerasse, mille taga oli tema asetäitja Priit Kutser.
«Kallid siseopositsionäärid – taltsutage oma emotsioone. Kui üks erakonna liige leiab, et väljaütlemised on kahjustanud erakonna mainet, siis las mõistlikest inimestest koosnev aukohus teeb oma tööd ja langetab otsuse,» palus Tammemägi.
Põhja-Tallinna linnaosa vanema sõnul on ebademokraatlikult käitunud hoopis Seppik.
«Täna end demokraatia eest võitlejaks nimetav Ain Seppik, kes kuulus ka Põhja-Tallinna piirkonda, käitus enne aastakongressi ikka väga mittedemokraatlikult,» leidis Tammemägi. «Nimelt koostati kongressi eel delegaatide nimekiri viisil, millest ei olnud võimalik aru saada, kuidas need nimed sinna tekkisid. Põhimõtteliselt suruti oma soov läbi ja teised ei saanud kaasa rääkida.»
Tema sõnul tekitab Boroditši ja Seppiku kahepalgelisus vaid nördimust ja pahameelt.
«Hinnake ise, kes demokraatia eest seisavad: kas need, kes oma mõjujõudu ära kasutades panevad kokku kongressi nimekirju, või need, kes on valmis ära kuulama kõik osapooled,» ütles Tammemägi.
Keskerakonna infosekretär Taavi Pukk saatis eilse aukohtu lõppedes välja lakoonilise pressiteate, et nii Kalle Laaneti, Rainer Vakra, Priit Toobali kui ka Ivor Onksioni juhtumitele antakse hinnang nädala lõpuks.