Ajal, kui eurooplased arutavad ärevalt, milline riik peaks vastu võtma Guantanamost vabastatavad, tahavad inimõiguslased USA presidendilt Barack Obamalt vastuseid vähemalt sama karmi Bagrami vangla kohta Afganistanis.
Obama peab vastust andma julma Afganistani vangla eest
3. veebruar 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Guantanamo mereväebaasis Kuubal peetakse kinni 245 inimest. Kabuli lähistel Bagrami õhuväebaasis on trellide taga aga umbes 600 terrorismivastase sõja vangi. Paljud neist on seal juba kuus aastat, siiani mingit süüdistust saamata.
Inimesed, kes on näinud nii Guantanamot kui Bagrami, kirjeldavad ajalehe The New York Times kinnitusel viimast hullemana. Vangidel on vähem õigusi ja peaaegu mitte mingit võimalust saada advokaadi abi. George W. Bushi administratsiooni ajal ei lastud Bagrami vaatama ei ajakirjanikke ega inimõiguslasi.
«2002 elasin sõda kajastavate ajakirjanike grupiga neli nädalat sõjaväebaasis, meil polnud aimugi, kus see vangla asub, mistap püüdsime pidevalt ära arvata, millises neist koopataolistest Nõukogude Liidu lennukiangaaridest vange hoitakse,» meenutas oma eilses blogipostituses Reutersi ajakirjanik Sanjeev Miglani.
Hullem kui Guantanamo
«Sellest ajast on aga Bagrami vangla elanikkond märkimisväärselt suurenenud, eriti pärast seda, kui Bushi administratsioon 2004. aastal suuresti peatas inimeste viimise Kuuba kinnipidamisasutusse, muutes Afganistani eelistatud alternatiiviks,» jätkas Miglani.
Toetust väidetele, et Afganistani vangla võib olla Kuuba baasist hullem, annab ka asjaolu, et jaanuaris hakkas neli Bagrami vangi nõutama endale samu õigusi, mis on saatusekaaslastel Guantanamos.
Uudisteagentuuri AFP teatel soovib kahest jeemenlasest, ühest afgaanist ja ühest tuneeslasest koosnev vangide rühm õigust teada, milles neid süüdistatakse ja milles seisnevad nendevastased tõendid.
USA valitsust esindava advokaadi John O’Quinni sõnul ei saa aga Guantanamot ja Bagrami võrrelda, sest esimene asub Kuubal, teine aga lahinguväljal. «Nagu me [2001. aasta] 11. septembri hommikul teada saime, ei piirdu lahinguväli klassikalise lahinguväljaga,» täpsustas ta.
Arvestades, et Obama on lubanud tõsisemalt ette võtta Afganistani sõja, peetakse tõenäoliseks, et ka Bagrami vangide arv võib koos vägede juurdeviimise ja aktiivsemate terrorivastaste kampaaniatega kasvada. Ajalehe Daily Telegraph andmeil kavatseb USA kompleksi suurendada, et sinna mahuks 1100 vaenlasvõitlejat.
Briti ajalehe The Times andmeil andis Obama kaks päeva pärast ametisse astumist Luure Keskagentuurile (CIA) õiguse viia terrorismis kahtlustatavana tabatud edaspidigi ülekuulamisele sellistesse läänelikele inimõigustele mõnevõrra läbi sõrmede vaatavatesse riikidesse nagu Egiptus, Maroko ja Jordaania.
Pahad trellide taha
«Ilmselgelt tuleb mõningad vahendid alles jätta. Pahasid tüüpe tuleb edasi jahtida,» põhjendas CIA õigusi üks anonüümselt kõnelenud USA valitsusametnik. «Mõningates ringkondades on see vastuoluline. Aga kui seda teha teatud nõuete järgi, on see vastuvõetav.»
Lisaks on ameeriklastel vanglaid ka Iraagis. Neis on New York Timesi andmeil umbes 15 000 inimest. Vastavalt Bagdadi ja Washingtoni vahelisele julgeolekuleppele hakkab USA sealt nüüd inimesi vabastama, 1500 kaupa kuus.