Alates sellest nädalast saab suurema osa keskkonnaprobleemidest lahendada ühes kohas. Looduskaitsjate kriitikatulvas sündinud keskkonnaamet peaks kokku hoidma raha ning eri ametite vahel jooksmise vaeva.
Ühtne keskkonnaamet säästab 20 miljonit
3. veebruar 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Uue ameti eesmärk on muuta riigiga keskkonna teemal suhtlemine oluliselt arusaadavamaks ja tõhusamaks,» rääkis 29. jaanuarist keskkonnaameti peadirektori ametisse asunud Andres Onemar.
Keskkonnateenistusi, riiklikku looduskaitsekeskust ja kiirguskeskust üheks koondava asutuse ambitsioonid on kõrged – peadirektori sõnul peaks sellest 2011. aastaks saama Eesti parim valitsusasutus, kus rõhk on võimalikult avatul suhtlemisel.
Otsus kitsas ringis
Kuigi 416 töötajaga ameti n-ö peakorter asub endise riikliku looduskaitsekeskuse ruumides, teenindavad inimesi harukontorid ka maakondlikes keskkonnateenistuses. Kokku on amet jagatud kuueks regiooniks.
Kuigi Onemari hinnangul kulub keskkonnaameti lõplikuks väljakujunemiseks ligi poolteist aastat ja teha on veel palju, kinnitas ta, et amet saab ka praegu inimeste teenindamisega hakkama.
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi nentis, et ametite ühendamine toob praegusel säästuajal kena kokkuhoiu. Kuna kaob dubleerimine, siis peaks iga-aastane sääst olema ministri hinnangul kuni 20 miljonit krooni. Ameti esimese aasta eelarve on ligi 165 miljonit krooni.
Tamkivi sõnul võeti ametit luues eeskuju Euroopa riikidest, kuid vastupidiselt lääneriikidele jäeti keskkonnainspektsioon komplektist välja. «Me ei leidnud sellele poliitilist toetust ja see oleks olnud liiga suur samm,» lausus minister.
Amet sündis terava kriitika saatel. Nimelt ei kaasatud looduskaitsjate sõnul neid keskkonnaameti loomisprotsessi ja asjad otsustati ära kitsas ringis. Loodusuurijate seltsi presiidiumi liikme Marek Sammuli sõnul tehti reform ülepeakaela kiirustades.
«Looduskaitsesüsteemi tuleb arendada teadmistepõhiselt, kuid keskkonnaameti loomisel mingisuguseid analüüse tehtud ei ole,» leidis ta. «Koostöö puudus ja keskkonnaorganisatsioonid said infot peamiselt ajakirjandusest.»
Hulgaliselt ülesandeid
Kuna infot on siiani vähe, siis olevat ka raske öelda, kuidas see kõik tööle hakkab. Sammuli hinnangul võib töötajate ja raha vähendamise tõttu kannatada näiteks looduskaitse haldussuutlikkus.
Keskkonnaameti ülesanneteks on näiteks anda keskkonnalubasid, osaleda keskkonnamõjude hindamisel, hallata kaitsealuseid loodusobjekte ja kaitsta kalavarusid. Muu hulgas vaadatakse seal läbi metsateatised, antakse jahipidamisõiguse tõendeid, korraldatakse kiirgustegevusest põhjustatud dooside hindamist ning õhu, pinnase, vee ja toiduainete radioaktiivsuse seiret.
Keskkonnaasutuste ühendamisel kaotas töö 84 inimest. Kui palju riigi hooneid jääb kasutuseta ja mis neist edasi saab, ei ole veel selge.