Kahe aastaga on kiiruskaamerad registreerinud ligi 100 000 rikkumist

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiiruskaamera Tallinna-Tartu maanteel.
Kiiruskaamera Tallinna-Tartu maanteel. Foto: Andrus Eesmaa / Järva Teataja

Kiiruskaamerate hoiatustrahvide vormistamisega tegeleb Tallinnas Lasnamäel asuvas Ida politseijaoskonnas iga päev neli politseiametnikku.


Kiiruskaamerate kaudu menetluskeskusesse jõudvate rikkumiste arv on igal kuul erinev: külmal ajal 3000–5000,  soojal ajal 7000–8000 juhtumit. Iga päev saadavad kaamerate infosüsteemid kolmel korral menetluskeskusse andmed rikkujate fotodest.

Kui fikseeritud rikkumises pole mingeid anomaaliaid, siis peaks juhtumist trahviotsuse tegemiseni kuluma 11 arvutihiire klikki, ütleb menetluskeskuse juht Toomas Kaarepere.

Korraga on meie maanteedel töös 17 kaamerat  – umbes pooled Tallinna-Tartu või Tallinna-Pärnu-Ikla maanteele paigutatud kaamerakastidest on tegelikult tühjad.

Iga kilomeeter lubatud kiirusest rohkem maksab rikkujale kolm eurot. Kui kiiruskaameras fikseeritud sõidukiirus oli lubatust koguni 60 km/h suurem, siis on tegemist ränga rikkumisega ja seda menetletakse üldmenetluse korras.

Trahvist pääsemiseks üritatakse endiselt trikke teha. Kaarepere räägib juhtumitest, kus kihutav autojuht peidab enne kaamerasilma ette jõudmist pea auto armatuurlaua alla. Vähe sellest, et ohtlik ja rumal, on see ka kasutu üritus. «Meil on süsteem, et karistada saab registrijärgne mootorsõiduki eest vastutav isik,» ütleb Kaarepere.

Kiiruskaameratega fikseeritud rikkumiste eest hakati ametlikult trahvima 2010. aasta 10. maist, kalendriaasta lõpuks jõuti vormistada ca 32 000 hoiatustrahvi. Esimene täis­aasta oli mullu, kui politsei saatis välja ligi 61 000 trahviteadet. Valdavalt on need trahvid suuruses 9–18 eurot.

«Samas oli meil üks naisterahvas, kes sõitis lubatust suurema kiirusega järjestikku viie kaamera eest läbi. Need rikkumised läksid kokkuvõttes maksma sadu eurosid,» ütleb Kaarepere.

Menetluskeskuses vormistatavad trahviteated ei lähe kirja üldisesse karistusregistrisse. See tähendab, et inimest, kes on kiiruskaamerate tõttu saanud kas või mitukümmend trahvi, näeb patrullpolitseinik oma andmebaasis täiesti puhta lehena.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles