Rahvaloendajad alustavad sel nädalal nende eluruumide külastamist, kus e-rahvaloendusel olid ankeedid puudulikult täidetud või sisaldasid vastuolulist teavet. Kokku on selliseid juhtumeid ligi 70 000.
Rahvaloendajad alustavad ligi 70 000 isiku andmete täpsustamist
16. märts 2012, 07:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Loendusandmete kvaliteet peab olema võimalikult kõrge, sest see omab Eesti jaoks väga suurt tähtsust. Seepärast peame e-rahvaloendusel ebaselgeks jäänud kohad üle kontrollima,» rääkis statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.
E-rahvaloendusel täidetud ankeetide esmane analüüs näitab, et ligi 70 000 juhul tuleb rahvaloendajal koguda puuduvad andmed või neid täpsustada.
«Nendel juhtumitel on e-rahvaloendusel osalejal jäänud kas miski märkimata või on saanud kirja vastuolulised andmed. Loendusandmete kvaliteedi tagamiseks on sellised ankeedid tarvis üle kontrollida,» lisas Potisepp.
Lisaks võib kohtuda rahvaloendajaga, kui e-loendusel on end loendatud sissekirjutuse järgi, kuid tegelikult elatakse mujal.
«Et loendada tuleb kõik eluruumid, külastavad loendajad ka neid inimesi, kelle elukoht on e-loenduse põhjal loendamata. Näiteks juhul, kui inimene on loendanud end sissekirjutuse järgi, kuid tegelikult elab mujal või kui inimene on loenduse ajal kolinud eluruumi, mis ei ole e-loendusel loendatud,» selgitas Potisepp.
Peamised põhjused, miks rahvaloendaja peab e-rahvaloendusel osalenu andmeid täpsustama:
- Isik tegi aadressi märkimisel vea. E-loenduse ajal helistasid inimesed Statistikaametisse ja andsid teada, et nad sisestasid oma püsielukoha aadressi valesti. Nüüd on mõnel puhul jäänud selgusetuks, kas vaadeldaval aadressil on kõik eluruumi tegelikud elanikud loendatud.
- Isik on loendamata. E-loenduse ajal helistasid inimesed Statistikaametisse ja andsid teada, et neil jäi mõni leibkonnaliige loendamata.
- Tuleb kontrollida, kas kõik püsielanikud on loendatud. Eluruumide puhul, kus e-loenduse ankeedid annavad vastuolulisi andmeid, näiteks isik logis e-loenduse keskkonda kui püsielanik, kuid mingil põhjusel ei ole tema püsielukohas kirjas ühtegi püsielanikku.
- Eluruumis elavad ainult ajutised elanikud. E-loendusel loendasid inimesed end vahel ekslikult Eesti ajutiste elanikena, kuid märkisid oma püsielukohaks siiski Eestis asuva eluruumi. Kontrollitakse, kas nendes eluruumides on püsielanikke.
- Eluruumis elab mitu leibkonda. Kui eluruumi on e-loendusel märgitud rohkem leibkondi, kui on täidetud leibkonnaankeete, peab rahvaloendaja kontrollima, kas eluruumis on veel loendamata elanikke või eksisid inimesed leibkondade arvu märkimisel.
Koos e-loendusega on Eesti püsielanike kohta täidetud isikuankeete 15. märtsi kella 23.00 seisuga 1 244 989. Number sisaldab ka topeltloendatuid. Andmed korrastatakse pärast loendust andmetöötlusel ja iga inimene läheb arvesse üks kord oma loendusel märgitud püsielukohas.
Eestis toimub rahvaloendus 31. detsembrist – 31. märtsini. Neid elanikke, kes ei osalenud rahvaloendusel internetis, külastavad kuni 31. märtsini rahvaloendajad.