Kaamera nägemisulatusest kaugemal kihutamine ei pruugi tulevikus trahvist päästa

Lõigupõhise kiirusemõõtmise puhul fikseeritakse sõiduki kiirus ja läbimise aeg maantee kahes punktis, näiteks Tallinnast väljumisel ja Kosele saabumisel.

Trahvi saaksid need juhid, kes jõuavad teise mõõdupunkti enne, kui teel lubatud sõidukiirus arvestuslikult võimaldaks. See metoodika eeldab aga seadusemuudatust, sest praegu on Eestis võimalik karistusi määrata vaid teatud hetkel kiiruseületamiselt tabatud juhtidele.

Esimesi lõigupõhiselt kiirust mõõtvaid kaameraid võib teede ääres näha juba mõne aasta pärast. Nimelt on maanteeameti rahvusliku liiklusohutusprogrammi rakendusplaanis aastateks 2012 – 2015 eesmärgiks kiirusjärelevalveks vajalike seaduste välja töötamine ja mõõtesüsteemi elluviimine.

Selleks on 2012. aastal ette nähtud 100 000 ning 2014. ja 2015. aastal 200 000 eurot.

Tasuvust peavad näitama uuringud

Kuigi rakendusplaani on uued kaamerad sisse kirjutatud, sõltub see maanteeameti liikluskorralduse osakonna peaspetsialisti Siim Vaikmaa sõnul siiski uuringutest, kuna uue mõõtmismeetodi mõjud ja sobivus Eesti maanteedele on teadmata. Esimese liiklusuuringu tulemused peaksid selguma käesoleva aasta lõpuks.

Keskmise kiiruse mõõtmise vooruseks peetakse seda, et meetod distsiplineerib juhti püsima lubatud sõidukiiruse piires kogu distantsi vältel. Samuti aitab see kokku hoida kiiruskaamerate ostult ja hoolduskuludelt, sest rikkumiste tuvastamiseks piisab vaid kahest kaamerast. Sama süsteem on olnud aastaid kasutusel näiteks Austrias, Hollandis, Suurbritannias ja pilootprojektina ka Soomes.

«Nendes riikides on üldjuhul kogemus sellise süsteemi rakendamisel mitme sõidurajaga kiirteede ja tunnelite väga suure liiklussagedusega ning ohtlikel lõikudel. Ma ei ole kuulnud, et neil oleks kogemusi ühe sõidurajaga teede kohta. See vajabki väljaselgitamist, kas ja kus oleks meil mõistlik seda kasutada,» ütles Vaikmaa.

Peamise plussina Eesti jaoks nägi Vaikmaa uute kiiruskaamerate ulatuslikumat mõju. «Statsionaarse kiiruskaameraga võrreldes on lõigupõhise mõõtmise mõju suurem teelõikudes, kus õnnetused ei ole koondunud ühte punkti, vaid kus terve lõik on liiklusohtlik.» Uute kaameratega õnnestuks ohjata juhte, kes praeguste kiiruskaamerate selja taha jäädes endiselt gaasipedaali põhja vajutavad.

Pikem maa, aga väiksemad kulud

Maanteeameti nõuniku Villu Vane sõnul tagab lõigupõhine mõõtmisviis ka kokkhoiu. «Kaamerapunkte saab olema lihtsalt vähem. Praegu on Tallinna-Tartu maanteel 22 kiirusemõõtmise punkti. Lõiguti mõõtmise puhul oleks saanud mõne kaamera kokku hoida, kui võtta kontrolli alla sama pikk tee,» hindas Vane.

Tema sõnul ei ole lõiguti mõõtmisel erilisi puudusi. Sellega kaasneb võimalus, et kihutaja saab enne kiiruskaamerat maantee ääres aega parajaks teha ja kõrvalteedelt tulijad ei pruugi minna kiirusemõõtmise arvestusse.

See, kumba kiirusemõõtmisviisi kusagil rakendama hakatakse, sõltub liiklusstatistikast. «Selleks peaks tegema liiklusõnnetuste analüüsi,» ütles Vane. «Kui meil on üks ohtlik ristmik või kurv, siis ilmselt oleks mõtteks kohapõhine kiirusemõõtmine. Kui aga pikem ohtlik lõik, siis lõigupõhine. See sõltub ka juriidikast, kui pikka vahemaad võimaldab seadus tulevikus kontrolli alla võtta.»

Kohapõhised kaamerad pole oodatud edu toonud

Läinud neljapäeval kirjutas Postimees, et poolteist aastat tagasi maanteedele paigutatud kohapõhiste liikluskaamerate kasutegur on jäänud loodetust kesisemaks. Kihutamine kaamerate piirkonnas on küll vähenenud, ent õnnetusi maanteel toimub sageli.

Samal ajal on riik kulutanud kaameratele suuri summasid – olemasolevate kaamerate ost ja paigaldus läks maksma 1 067 748 eurot (ilma käibemaksuta) ja hoolduseks on juba praegu kulunud umbes 64 000 eurot.