Seadusetegijate eksimus takistab politseinike tööd

Hanneli Rudi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei.
Politsei. Foto: Toomas Huik

Politseinike kinnitusel on uus liiklusseadus teinud kiiruseületajate ja punase fooritule eirajate tabamise mõnel pool võimatuks.

Kui varem võisid politseisõidukid peatuda ja parkida ohutussaartel ning kõnniteedel, siis eelmisel aastal jõustunud liiklusseadus lubab seda vaid juhul, kui sõidukil töötavad vilkurid.

«Mitmes liiklusohtlikus kohas on liiklusjärelevalve muudetud tegelikult pea võimatuks. Töötavate vilkuritega seistes on kiiruseületajaid või keelava fooritulega ristmikest üle sõitjaid tabada pea võimatu,» tõdes politseiameti liiklusjärelevalvetalituse vanemkomissar Raul Sihver.

Ta lisas, et teinekord võivad töötavad vilkurid aga tekitada isegi täiendavat ohtu, sest liiklejate tähelepanu on pigem suunatud politseisõidukile.

Põhja prefektuuri liiklusteenistuse vanema Sirle Pai hinnangul teeb selline keeld politseinike töö eriti keeruliseks talvistes oludes, kus teeääred on lumevallidega kaetud.

Ühe kohana, kus politsei on keelu tõttu loobunud kiiruseületajaid püüdmast, tõi Sihver Tallinna Laagna kanali, kus sõidetakse lubatud 70-kilomeetrise sõidukiiruse asemel sageli 90 ja 100 km/h.

«Kui ta (politseiauto – toim.) nüüd peaks kanalis vilkuritega seisma, siis on ilmselge, et see töö on tühja jooksnud,» tõdes politseinik. Sihveri sõnul jääb see nüüd seadusandja südametunnistusele, kui sellises kohas peaks keegi raskelt viga saama.

Politsei eksib seaduse vastu

Politseiniku kinnitusel on nad loobunud sellistes kohtades kiirust mõõtmast ja foorinõudeid järgimast, kus see ei ole uue seaduse järgi enam võimalik. Samas möönis Sihver, et aeg-ajalt on neil tulnud lahendada kaebusi, kus süüdistatakse politseinikke seaduse vastu patustamises. «Me ei taha seda (seadust rikkuda – toim) teha ja oleme oma töötajatele korduvalt öelnud, et ärge nii tehke,» tunnistas ta.

Sihver ise teab ühte kaebust. Sel juhul ei olnud politseinike peale kaebuse esitanud inimene ise liikluseeskirjade rikkuja, vaid filmis politseinikku puu tagant. «Siit üleskutse: ärge filmige puu tagant, vaid minge juurde ja öelge: «Kulla politseinik, sa oled vale koha peal,»» sõnas vanemkomissar .

Põhja prefektuuri liiklusteenistuse vanema Sirle Pai sõnul on nemad saanud mõne kaebuse. «Ent see ei too automaatselt kaasa trahvi mittetegemist või tühistamist, sest inimese õigusrikkumist see olematuks ei tee,» kinnitas ta.

Jäeti seadusest välja

Vanemkomissar Raul Sihveri sõnul ei tulnud politseinikele selline keeld üllatusena. «Juba seaduse tegemise ajal sai korduvalt kirjutatud majandusministeeriumile, et selline probleem võib tekkida, kui nad meie ettepanekuid kuulda ei võta,» rääkis vanemkomissar.

Sihveri arvates võis politseinike ettepanek välja jääda seetõttu, et suurt ja mahukat seadust tegi mitu inimest, kellest igaüks arvas, et küllap mõni teine kirjutas selle sinna sisse. «Uute ja mahukate seadustega nagu liiklusseadus juhtubki nii, et tulevad tööõnnetused sisse ja neid parandatakse ning seadust tuleb muuta,» tõdes Sihver.

Politsei on majandusministeeriumile edastanud ettepaneku liiklusseadust korrigeerida ning taastada endine olukord selles vallas. «Lootust selleks igal juhul on,» lisas vanemkomissar.

Postimees saatis sel teemal neljapäeval küsimused ka majandusministeeriumile, kuid reede õhtul kella 17ks ei olnud sealt veel vastuseid tulnud.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles