Spetsialist: uut tüüpi kiiruskaamerate tuleku otsustab uuring

Kiiruskaamera paigaldamine. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Maanteeameti liikluskorralduse osakonna peaspetsialisti Siim Vaikmaa sõnul tuleb lõigupõhise kiirusemõõtmise rakendamisel lähtuda uuringutest, sest uue süsteemi mõjud ja sobivus Eesti maanteedele on teadmata.

Vaikmaa sõnul tellib Maanteeamet esimese liiklusuuringu juba tänavu ning selle tulemused peaks olema selgunud aasta lõpuks. «Kui uuring näitab, et asi on teostatav ja otstarbekas Eestile, siis tõenäoliselt võiks seda rakendada,» sõnas ta.

Otstarbekuse korral tuleb enne projekti rakendumist ära teha suur eeltöö. Tuleb välja selgitada, millistel lõikudel ja kuidas oleks lõigupõhine kiirusemõõtmine tehniliselt vajalik ja võimalik. Lisaks vajavad täiendamist Eesti seadused, mis praegu lõigupõhist kiirusemõõtmist ei võimalda.

Lõigupõhine kiirusemõõtmine on olnud juba pikka aega kasutusel Hollandis, Austrias, Suurbritannias ja pilootprojektina ka Soomes.

Sõiduk läbib teelõigul kaht kiirusemõõtmise punkti. Viimases punktis olev kaamera teeb iga sõiduki kohta kontrolli, võttes arvesse teepikkuse ja sõiduaja suhet, ja süsteem kustutab kõik need sõidukid, mis ei ületanud kiirust.

«Nendes riikides on üldjuhul kogemus sellise süsteemi rakendamisel mitme sõidurajaga kiirteede ja tunnelite väga suure liiklussagedusega ja ohtlikel lõikudel. Ma ei ole kuulnud, et neil oleks kogemusi ühe sõidurajaga teede kohta. See vajabki väljaselgitamist, kas ja kus oleks meil mõistlik seda kasutada,» ütles Vaikmaa.

Peamise plussina nägi Vaikmaa uute kiiruskaamerate ulatuslikumat mõju. «Statsionaarse kiiruskaameraga võrreldes on lõigupõhise mõõtmise mõju suurem teelõikudes, kus õnnetused ei ole koondunud ühte punkti, vaid kus terve lõik on liiklusohtlik.»