Õpetaja pikk suvepuhkus, mille kärpimise üle kutsus haridusminister Jaak Aaviksoo eelmisel nädalal arutlema, on väärt ligi 70 eurot palgalisa kuus, selgub Postimehe arvutustest.
Õpetaja pika puhkuse väärtus – ligi 70 eurot kuus
18. märts 2012, 22:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimastel nädalatel on kõlanud tihti, et õpetajaid motiveerib ametis jätkama nende tavapärasest kaks korda pikem suvepuhkus – ametlikult 56 päeva ehk 8 nädalat. Lisaks on õpetajaid, kel õnnestub praktikas puhata isegi pikemalt, sest koolivaheajad kestavad kokku 12 nädalat.
Eelmisel nädalal kutsus haridusminister Jaak Aaviksoo arutlema idee üle lühendada Eestis koolivaheaega, et seeläbi vähendada igapäevast õpetajate töökoormust. Paraku on jäänud mulje, et kui peab kahe vahel valima, loevad õpetajad pikemat puhkust koormuse vähendamisest väärtuslikumaks.
Selles valguses otsustaski Postimees üritada rahasse panna, kui väärtuslik see topeltpuhkus on. Kui palju tuleks õpetaja brutopalka tõsta, et seda hüvitada, või – teisipidi sõnastades – kui kõrge õpetaja palk «tegelikult» on, võrreldes teistega. Tegu on tuima numbrite võrdlusega ehk vaatluse alt on jäetud välja täiendavad asjaolud nagu näiteks see, et osad õpetajad võtavad pikemat puhkust kui kompensatsiooni ületundide eest.
Asjas selguse saamiseks tegime arvutuse, kus jätsime õpetajate palgaarvestusest puhkusetasud välja, ja kujutlesime, kui palju teeniks ta palka kokku, kui töötaks praeguse 10 asemel 11 kuud aastas. Selgus, et näiteks vanempedagoogi alammäära saav õpetaja teeniks 11 kuuga 7084 eurot. Saadud summa jagasime aga kümne kuu peale, et tekitada arv, mis on võrreldav 11 kuud aastas töötava inimese kuupalgaga. Lihtsas keeles öeldes korrutasime kuupalga läbi nn puhkusekoefitsiendiga ehk 1,1ga.
Õpetaja taolist summat muidugi reaalselt kuus kätte ei saa. Selle teeniks ta aasta arvestuses kuus keskmiselt siis, kui otsustaks ohverdada ühe oma kahest vabast kuust sisemajanduse kogutoodangu kasvatamisse sama suure palga juures kui koolis.
Peaaegu riigi keskmine
Kuna kõige värskem statistika haridustöötajate aasta keskmise kuupalga kohta pärineb 2010. aastast, tuleb leppida arvutuste juures sellega.
Toona oli haridustöötaja aasta keskmine palk kaheksandiku võrra üleüldisest kuutasust väiksem –699 eurot 792 vastu. Kui aga see puhkusekoefitsiendiga läbi korrutada, tuleb õpetaja kuupalk 70 eurot kõrgem ehk peaaegu võrdne riigi keskmisega.
Samamoodi paranevad sel moel õpetajate palga alammäärad, seda sõltuvalt palgaastmest 61-90 euro võrra. Kui enne ületas riigi keskmist vaid pedagoog-metoodiku palk, siis selles võrdluses ka vanepedagoogi oma (810 eurot).
Miinimum keskmiseks
Kõige madalam õpetaja palk ehk noorempedagoogi oma tõuseks puhkusekoefitsiendiga läbiarvutatult 608-lt 669 eurole. Kui lisada sellele Aaviksoo streigieelne palgatõusulubadus, saaks järgmisel aastal rääkida lausa 770-eurosest nooremõpetaja palgast. See on aga juba peaaegu sama suur kui 2010. aasta üleüldine keskmine palk.
Tõsi, siin tuleb arvestada, et 2011. aasta keskmine palk saab olema tunamullusest kõrgem. Kuigi ametlikku statistikat veel pole, annab kvartalite statistika alust ennustada, et see kasvab ligi 40 euro võrra. Seega ei hakka õpetajate miinimumpalk puhkusekoefitsiendiga läbikorrutatult olema riigi keskmine, jäädes kuskil 92 protsendi kanti. Kuid praegune 608 eurot oleks sellise üldise palgatõusu juures isegi koefitsiendiga läbikorrutatult vaid kuskil 80 protsenti riigi keskmisest.
Tõenäoliselt pakub huvi seegi arvutus, et kui suur oleks õpetajate puhkusekoefitsiendiga läbi korrutatud kuupalk siis, kui valitsus oleks otsustanud streikijate soovile vastu tulla ja tõsta tänavu pedagoogi kuutasu 20 protsendi võrra.
Sel juhul teeniksid kõik õpetajad vähemalt riigi keskmist kuutulu – vastavalt palgaastmetele noorempedagoogi 803 eurost kuni pedagoog-metoodiku 1173ni.