Kelmid tüssasid panku miljonite kroonidega

Risto Berendson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimsi vallas Laiakülas asuval krundil Männiliiva 7 on valmis vaid vundament. Peeter Mikk saatis aga tuttavale kinnisvaratöötajale ühe suvalise poolelioleva maja fotod (parempoolsel pildil), nende põhjal hinnati Männiliiva 7 väärtuseks 4,3 miljonit krooni.
Viimsi vallas Laiakülas asuval krundil Männiliiva 7 on valmis vaid vundament. Peeter Mikk saatis aga tuttavale kinnisvaratöötajale ühe suvalise poolelioleva maja fotod (parempoolsel pildil), nende põhjal hinnati Männiliiva 7 väärtuseks 4,3 miljonit krooni. Foto: Mihkel Maripuu

Prokuratuur saadab ridamisi kohtusse kolme aasta taguse kinnisvarakrahhi kriminaalseid järellainetusi – juhtumeid, kus eluasemelaenude jagamisega ülekoormatud pankadelt peteti olematute kinnisvaraobjektide abil välja kümneid miljoneid kroone.


Kriminaalmenetluse alla sattunud juhtumitest suurim on Põhja ringkonnaprokuratuuri käes ja hõlmab kuut kinnisvarakelmust aastatel 2007–2008. Politsei on esitanud kelmusekahtlustuse kaheksale inimesele, pankadele tekitatud kogukahju küündib 14,4 miljoni kroonini.

Et uurimine alles käib, ei saa kuriteo detailidest täpsemalt rääkida. Küll saab seda teha teise kelmide grupi puhul – nemad suutsid kahe eluasemelaenuga petta pankadelt välja ligi kuus miljonit krooni ja mõisteti veebruaris kohtus kokkuleppe korras süüdi.

Kelmuse võtmefiguuriks on varem kriminaalkorras karistamata Peeter Mikk (40), endise nimega Pjotr Ljalkov, kellele Harju maakohus mõistis nelja ja poole kuu pikkuse reaalse vangistuse. Pärast vanglast vabanemist jääb mehel kaks ja pool aastat kanda veel tingimisi karistust.

Näitasid valet krunti

Mikk lasi kinnisvarahindajal Nordea pangast laenu saamiseks hinnata Harku vallas Tiskre külas Alasniidu põik 2 asuvat pooleliolevat maja, väites, et tegemist on kinnistuga Alasniidu põik 25. Et tol ajal polnud ümbruskonna hoonetel numbreid, langeski kinnisvarahindaja näitemängu ohvriks ja määras talle esitletud objekti väärtuseks 2,96 miljonit krooni.

Mikk ja tema toonane tööandja Boris soovisid pangast saada 2,3 miljonit krooni, mille eest plaanisid osta krundi Alasniidu põik 25 ja ehitada sinna uue eramu.

Et kelmid ei soovinud end ise tehingus vastutajaks jätta, vormistati laenuvõtjaks mees, kelle pangakonto väljavõtteid võltsiti ja kellest seetõttu jäi Nordea pangas piisavalt maksejõulise kliendi mulje.

Pank läkski kelmuse õnge ja kandis 2007. aasta 31. augustil laenuvõtja arvele 2,3 miljonit krooni. Saadud raha ei läinud otse kelmide taskusse, sellest kaeti varasem laenukohustus SEB-le summas 2,089 miljonit krooni. Ülejäänud 278 851 krooni kanti aga kurjategijatega seotud osaühingu kontole Swed­banki.

Uus petutehing

2008. aasta suvel jäi Mikk oma tegemistes üksi, sest Boris suri verevähki. Järgmiseks pangakelmuseks otsis Mikk üles kunagise lapsepõlvesõbra, majanduslikes raskustes vaevelnud Igor Soloduhhini, kellega koos valiti internetis välja Viimsi vallas Laiakülas müügis olnud krunt Männiliiva 7.

Krundi omanikuga lepiti kokku, et mehed ostavad selle ära. Pangalaenu saamiseks saatis Mikk tuttavale kinnisvaratöötajale 2009. aasta suvel laserplaadi, kuhu oli salvestanud suvalise poolelioleva maja seest- ja väljastpoolt tehtud fotod. Mikk väitis, et see on neid huvitav objekt Männiliiva 7.

Tuttav kinnisvaratöötaja andis fotod hindamiseks kolleegile, öeldes, et hindamise tellijaks on keegi Marek. Vähetuntud kinnisvarabüroo hindaski fotodelt saadud mulje põhjal maja ja krundi väärtuseks 4,3 miljonit krooni.

Sellest, et ostetaval krundil asub paberite järgi «lõpetamisjärgus» hoone, SEBst laenu saamiseks siiski ei piisanud. Pärast seda, kui laenu taotlemas käinud Soloduhhinile SEB peakontoris kiirelt ära öeldi, vormistas Mikk kaaslasele võltsitud töölepingu, kus näitas tema netopalgaks 46 000 krooni kuus. Et laenu prognoositav kuumakse oli 16 000 krooni, pidi see näiliselt katma kõik riskid.

Teisel katsel mindi laenutaotlusega õnne proovima SEB Jõhvi kontorisse, kus Soloduhhin väitis, et talle annab lisasissetulekut ka ehitustehnikaga seotud tegevus Soomes. Pealegi ei tahtvat ta saada laenu 4,3 miljonit krooni – tehinguga ka oma naise ja ema korterid haamri alla pannud mehe soov oli laenata «vaid» 3,3 miljonit.

Pärast raha kättesaamist tasusid mehed 650 000 krooniga ennetähtaegselt eelmise omaniku krundi ostmiseks võetud pangalaenu. Ülejäänud rahaga hakati aga vabalt toimetama.

Selline olukord kestis umbes aasta. Miljonikelmus tuli välja siis, kui Soloduhhini eest igakuiseid laenumakseid tasunud Mikk enam 16 000 krooni maksta ei suutnud. Kohapeale minnes avastasid panga esindajad uhke eramu asemel eest aga pelgalt vundamendi.

Kui Mikk politseis selgitusi andis, oli tema jutt etteaimatav: skeemi taga olevat paar aastat tagasi surnud Boris. Ja SEBst rohkem kui kolme miljoni krooni suuruse laenu väljapetmine olnud vajalik vaid selleks, et niimoodi maksta eelmist ebaõnnestunud laenu Nordea pangast.

Et faktid olid selged, polnud Mikul mõtet kuritegu eitada. Nelja kuu pikkune vangistus on vaid osa mehe karistusest – mõlema teo eest soovivad pangad temalt kahju eraldi tsiviilkorras välja nõuda.

Selline on vaid üks kohtus värskelt lahenduse leidnud kuriteojuhtum. Näiteks kahtlustab Põhja ringkonnaprokuratuur ühes teises kriminaalasjas 59-aastast Eduardi kelmuses ja dokumendi võltsimises seoses kolme miljoni krooni suuruse kinnisvaralaenuga.

SEB pangalt toimetus eile kommentaari ei saanud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles