Ühe kinnisvarakelmuste esimese süüalusena mõistis Harju maakohus juba kaks aastat tagasi tingimisi kaheks aastaks vangi varem kuuel korral kohtulikult karistatud Aleksei Klimovi.
Kaks miljonit krooni väärt tagatis osutus vundamendiauguks
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
17. märts 2012, 11:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Klimov mõisteti süüdi selles, et ta lasi Kiili vallas arendamisel olevas piirkonnas, kus majadel ei olnud veel numbreid, anda kinnisvarahindajal eksperthinnangu ühele suvalisele eramule, mida hindaja nägi vaid väljastpoolt. Klimov väitis hindajale, et tal pole parasjagu eramu võtmeid käepärast ja seetõttu ei saa maja seest näidata.
Hiljem saatis mees hindajale fotod hinnatava maja sisemusest, mis tegelikult olid tehtud mujal. Kinnisvarahinnangu järgi oli krundi ja eramu väärtus 2 675 000 krooni, kuigi tegelikult oli dokumentatsioonis hinnatud kinnistul vaid maja vundamendi jaoks kaevatud süvend, mille turuväärtus oli 230 000 krooni.
Danske Bank Eesti filiaalist laenu saamiseks rääkis Klimov nõusse tuttava, kellele ta vormistas võltsitud töötasu. Järgnenud aasta jooksul kandis Klimov iga kuu laenu tagasimakseks vajaliku summa. Pettus tuli avalikuks 2009. aastal, kui Klimov makseteks enam raha ei andnud ja selgus, et laenu tagatiseks pandud krundil laiutas ainult auk. Kohus mõistis Klimovilt tsiviilhagina välja 2 132 775 krooni Danske Bank AS Eesti kasuks.