Valuutavahetuses lõppesid eurod otsa

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartlased eile Tavidi valuutavahetuspunktis.
Tartlased eile Tavidi valuutavahetuspunktis. Foto: Priit Mürk

Kurjad uudised majandusrindelt vähendasid ka inimeste usaldust krooni kursi püsimise vastu, mistõttu kasvas nädalavahetusel eurode müük paarkümmend protsenti ning nii mõneski vahetuspunktis said eurod otsa.





Valuutavahetusfirma Tavid nõukogu liikme Lauri Haasma sõnul algas eelmise nädala lõpus suurem huvi kroonide eurodeks vahetamise vastu.

Nõudlus eurode järele kasvas keskmiselt peaaegu veerandi võrra ning kuna kontorites hoitakse valuutatagavarasid vaid tavapärase nõudluse katteks, said ostusoovijate hulga suurenedes mitmes kontoris eurod otsa.

Eurotühi esmaspäev


Et reedest esmaspäevani polnud Tavidil võimalik eurosid ka välismaalt sisse tuua, siis oligi esmaspäev firma jaoks juba üsna eurotühi. «Me ei tea, palju müümata jäi, sest eurosid riiki sisse ei tulnud,» lausus Haasma. Tema sõnul on aga tänaseks rahavarusid täiendatud ja eurosid peaks soovijatele jätkuma.

Valuutavahetusfirma Eurex valuuta diilingujuht Veiko Soe lausus, et nädalavahetusel kasvas ka nende kontorites huvi eurode vastu.

Osas kontorites nõudlus kahekordistus, eriti Kuressaare või Pärnu taolistes väiksemates linnades, kus käibed on väiksemad ja seetõttu tuleb ka väikesest nõudluse kasvust suur kasvuprotsent.

Kuna ka Eurexis on kontorites hoitava valuuta summad piiratud, sai ka nende kontorites mitmel pool raha otsa. Huvi tunti just eurode vastu, teisi valuutasid tavapärasest enam ei ostetud.

Eelmise nädala lõpus alanud suuremat huvi eurode ostmise vastu kinnitas Swedbanki pressiesindaja Kristi Künnapas, ent praeguseks on olukord tema sõnul rahunemas. Ka Eurexis on huvi eurode vastu Soe sõnul vähenemas.

Samas polnud sel nädalavahetusel toimunu suurt midagi võrreldes eelmise sügisega, kui venekeelse meedia mõjul hakati massiliselt kroone valuuta vastu vahetama. «Siis venelased ostsid öösel ja päeval kõike, mis kätte saadi,» rääkis Haasma. Tema sõnul osteti pooleteise päevaga kontorid igasugusest valuutast tühjaks. Mõni päev hiljem müüdi aga kõik firmale uuesti tagasi.

Nüüdse kroonide mahamüümise põhjuseks on inimeste hirm devalveerimise ees. Tartu Ülikooli majandusprofessor Urmas Varblane lausus, et tema hoiab oma raha endiselt kroonides ega näe mingit põhjust, miks Eesti peaks krooni devalveerima.

Küll aga juhtis Varblane tähelepanu sellele, et kui devalveerimist ei tule, siis võib oma raha eurodes hoidmine tähendada arvestatavat rahalist kaotust.

Nimelt maksavad pangad Eestis tähtajaliste kroonihoiuste eest oluliselt kõrgemaid intresse kui eurohoiuste eest, võimaldades krooni uskujatel teenida säästude eest krooni mitteuskujatest oluliselt enam intressitulu.

Kallis lõbu


Väike valuuta nagu kroon on alati natuke ebakindlam ning seetõttu on kõrged kroonihoiuste intressid osaliselt mõeldud just selleks, et inimesed hoiustaksid raha kroonides.

Varblase sõnul võib ju riskide hajutamiseks osa raha ka eurodes hoida, ent devalveerimist kartes kogu vara maha müümine ja eurodesse vahetamine läheb inimesele tehingukulude tõttu tõenäoliselt ka mingi summa maksma.

Kroonides säästes teenib enam

100 000 krooni kroonides ja eurodes 12-kuulisel tähtajalisel hoiusel hoidmisel teenib kroonides oluliselt enam.

        Kroon                   Euro                    Kaotus
            euros hoidmisel
Swedbank    5,3%    2,95%    2350 kr
SEB        5%    2,16%    2840 kr
Nordea    5,8%    2,2%    3600 kr
Bigbank    8,3%    4,9%    3400kr
Allikas: PM

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles