Haridusminister Tõnis Lukas arvab, et vähemalt osas praegustest eliitkoolidest tuleks põhikool gümnaasiumist lahutada, kuigi uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus annab valitsusele võimaluse teha koolidele erandeid.
Eelnõu ähvardab eliitkoolid põhikoolidest lahutada
4. veebruar 2009, 14:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma ei arva, et kõik koolid, kus praegu tehakse [esimesse klassi] katseid, peaksid saama riikliku erandi. Näiteks kõik Tallinna kesklinna koolid ei peaks täistsükli koolina eristaatusesse pürgima,» ütles Lukas täna seadust tutvustaval pressikonverentsil.
Lukase sõnul on seaduse üheks aluspõhimõtteks põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine nende erinevate eesmärkide tõttu. Valitsus saab teha erandeid kas regionaalsetel põhjustel või siis koolidele, kus õppekava eeldab mõne aine õppimist eriliselt süvendatud korras.
Lukas selgitas, et seadus annab võimaluse ühes koolis pidada lisaks gümnaasiumile progümnaasiumit ehk 7.-9. klassi. «Võib-olla oleks koolil mõttekam valida endale pärast kuuendat klassi juba tõesti keele- või reaalalade andega lapsed, mitte püüda seda annet esimeses klassis välja selgitada,» märkis Lukas.
Lukase sõnul uue seaduse järgi eraldiseisvasse põhikooli katseid teha ei tohi, katsed võivad jääda vaid õppeasutustesse, kus põhikool ja gümnaasium koos töötavad.
Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Katri Raik selgitas, et otsuse koolidele erandi andmiseks teeb valitsus ning otsuse aluseks peaks olema kohaliku omavalitsuse tehtud ettepanek.
Lukas tõi hästi toimiva gümnaasiumina eeskujuks Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumit, kuhu õpilasi võetakse vastu alates 10. klassist.