Tagasi mobiilivaatesse

Eesti uudised

:

Uuring: võõrdumus venekeelse elanikkonna seas on hakanud taanduma

Värske uuringu põhjal on võõrdumus Eesti venekeelse elanikkonna seas varasemate aastatega võrreldes taanduma hakanud.

Täna esitleti kultuuriministeeriumi tellimusel ning Praxise, TNS Emori ja Tartu Ülikooli teadlaste koostatud 2011. aasta Eesti ühiskonna integratsiooni monitooringu tulemusi. Monitooring hõlmas rahvussuhete ja identiteedi, tööturu, hariduse, väärtuste ja poliitiliste eelistuste, osaluse ja meediatarbimise valdkondi ning käsitles ka uusimmigrantide kohanemise probleeme.

Üks peamisi järeldusi on, et Eestisse  eri aegadel sisserännanuid ja nende järeltulijaid ei saa lõimumispoliitikas käsitleda ühtse grupina. Venekeelne elanikkond on eristunud  üsna vastandlikeks rühmadeks. Kui võtta lõimumise tunnusteks eesti keele oskuse, Eesti kodakondsuse omamise, kodumaatunde ja enda  samastamise Eesti rahvaga, siis võib öelda, et täielikult või tugevalt lõimunud on ligikaudu  kolmandik (32 protsenti), täielikult lõimumata aga 13 protsenti Eesti teistest rahvustest elanikkonnast.

Nii tugevalt lõimunute kui täielikult lõimumata rühma osakaal teistest rahvustest 15-74 aastase elanikkonna seas on 2008. aastaga võrreldes kasvanud ligikaudu viie protsendi võrra. Seega on erinevused  venekeelse elanikkonna rühmade vahel kasvanud.

Huvi Eesti kodakondsuse vastu kasvab

2008. ja 2011. aasta monitooringute tulemuste võrdlus viitab, et 2007-2008 aastatele iseloomulik võõrdumus venekeelse elanikkonna seas on hakanud taanduma. Kuigi hoiakud pole nii positiivsed kui majanduskriisi eelsetel aastatel, on pilt mitmete näitajate osas siiski parem kui 2008. aastal.

Näiteks on kasvanud soov Eesti kodakondsuse  vastu määratlemata kodakondsusega Eesti elanike seas. Kui 2008. aastal märkis 51 protsenti määratlemata kodakondsusega vastajaist, et sooviks Eesti kodakondsust, siis praegu on nende osakaal suurenenud 64 protsendini.

Tugevnenud on ka teistest rahvustest Eesti kodanike kodumaatunne – 76 protsenti neist peab Eestit ainsaks kodumaaks. Positiivsemaks on muutunud eestlaste hoiakud teiste rahvuste kaasamise suhtes. 66 protsenti eestikeelsetest vastajatest nõustus väitega  «Venekeelse elanikkonna arvamusi tuleks paremini tunda ja nendega senisest rohkem arvestada, sest nad on osa Eesti ühiskonnast».

Lauristin: ühtset venekeelset elanikkonda pole olemas

Ühiskonna meelsus on seega võrdlemisi soodne lõimumispoliitikaga konstruktiivsemaks edasiminekuks. Uuringu üks autoritest, professor Marju Lauristin rõhutab, et Eestis elavaid teistest rahvustest inimesi ei saa lõimumispoliitikas käsitleda ühtse «venekeelse elanikkonnana». Lauristini sõnul toob monitooring esile mitmed siht- ja sidusrühmad, kelle eripära ei ole senises lõimumisprotsessis piisavalt arvestatud ning neid on ka avalikkuses vähe kajastatud.

«Analüüsis eristus näiteks ühelt poolt «venekeelsete Eesti patriootide» sihtrühm, keda iseloomustab väga tugev kodanikuidentiteet ja kõrge lojaalsus Eesti riigile, kuid samas pole nende eesti keele oskus kuigi hea. Teiselt poolt on tähelepanu vääriv väga hästi eesti keelt oskavate, kuid Eesti poliitika ning riiklike institutsioonide suhtes kriitiliste ning umbusklike inimeste rühm, kus annavad tooni noored,» rääkis Lauristin.

Noorte teema ongi seekordses monitooringus kesksel kohal. Autorid leiavad, et tuleks toetada tegevusi, mis tihendavad teistest rahvustest noorte suhtlust eestlastest eakaaslastega ja osalust eestikeelses avalikus ruumis, ühistes harrastustes ja vabaühenduste tegevuses.

Majanduskriis on mõnevõrra suurendanud rahvuslikke erisusi tööturul nii töötuse osakaalu kui hõivestruktuuri osas. See on suurendanud Venemaa tööturu ja ühes sellega ka Venemaa kodakondsuse atraktiivsust venekeelsest keskkonnast pärit noorte seas. Monitooringu tulemused viitavad vajadusele  pöörata suuremat tähelepanu teistest rahvustest noorte motivatsioonile jätkata õpinguid ja leida eneseteostusvõimalusi Eestis.

Samas on kasvanud eestikeelse kõrghariduse eelistus venekeelse elanikkonna seas. Kui 2008. aastal eelistas 19 protsenti vene emakeelega vastajatest kõrghariduse keelena eesti keelt, siis nüüd on  nende osakaal kasvanud 26 protsendini.

Hästi lõimunuid tuleks kaasata teiste integreerimisse

Monitooring toob esile, et  seda kolmandikku venekeelsest elanikkonnast, kes on Eesti ühiskonnas hästi lõimunud,  aktiivne ja tugeva kodanikuidentiteediga, tuleks rohkem kaasata edasise lõimumis- poliitika kavandamisse ja elluviimisesse. Lõimumisele saavad kaasa aidata nii riigi institutsioonid kui  kodanikuühiskond, sealhulgas vabaühendused, erakonnad, tööturu partnerid.

Lõimumisvaldkonna edendamise eest seisavad hea mitmed ministeeriumid. Kultuuriministeeriumi põhiülesandeks on toetada rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevust, arendada kultuuridevahelisi koostöötegevusi ning osaleda lõimumiskava juhtimise ja hindamise protsessis. Haridus- ja Teadusministeerium koordineerib eesti keele õppele üleminekut ning eesti keele õpet lasteaedades, koolides kui ka kooliväliselt ja täiskasvanutele.  Sotsiaalministeerium koordineerib töötute keeleõpet ja tutvustab võrdse kohtlemise seadusest tulenevaid tegevusi. Siseministeeriumi peamiseks ülesandeks on kodakondsusega seonduvate tegevuste koordineerimine.

Kultuuriministeeriumi asekantsler Anne-Ly Reimaa sõnul on kogutud andmed ja analüüs  väga oluliseks lähtekohaks uue valdkondliku arengukava koostamisele. «Aasta teises pooles esitame ettepaneku valitsusele aastate 2014-2020 lõimimisvaldkonna arengukava koostamiseks, mille aluseks on äsja valminud monitooring. Arengukava koostamise protsessi on lõimumiskava juhtrühmal kavas kaasata nii kodanikeühendusi, kohalikke omavalitsusi ja teisi asjasse puutuvaid huvigruppe, et kõik sidus- ja sihtrühmad saaksid toetust vastavalt nende vajadustele,» ütles Reimaa.

Eesti ühiskonna lõimumismonitooring ja kokkuvõte on kättesaadav kultuuriministeeriumi, TNS Emori ja poliitikauuringute keskuse Praxis kodulehel.

Kirjuta toimetajalePrindi
LinkMail
MärksõnadEestiintegratsioonlõimuminevene keelvenekeelne elanikkondvenelased
Samal teemal
traagiline ralliõnnetus
Sponsoreeritud artiklid
Päevateemad
reporter.ee videod
tour of estonia
Sotsiaaldemokraadid valisid uut esimeest
Arvamusplats
VENEMAA MUST NIMEKIRI
ELU-UUDISED
NÄDALA NÄOD
Moskva must nimekiri
Päevakava
Just nüüd00:00
30Mai Haarav loodusdokumentaal «Emajõe veemaailm» Postimees Kinos>
Ülehomme19:00
1JuuniPostimehe otsepilt: heas hoos Levadia võtab vastu Viljandi Tuleviku>
Viimased uudised
TervisKõik
MajandusKõik
SportKõik
TallinnKõik
NaineKõik
48h populaarsemad teemad
MaailmKõik
TarbijaKõik
ArvamusKõik
VIIMASED GALERIID
SetomaaKõik
Ajakiri HelloKõik
Postimees +Kõik
SOOV.EE
Sünnipäevad

Palju õnne!

Jüri Aarma

64

Jüri Aarma

näitleja ja ajakirjanik

Vello Pähn, 57

dirigent

Deivil Tserp, 47

spordiajakirjanik

Sepo Seeman, 44

näitleja

Kaspar Lamp, 34

korvpallur

Horoskoop
Tartu PostimeesKõik
60 PLUSSKõik
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja hannes galeriist