Viljandi tähistab Laidoneri 125. sünniaastapäeva

Fragment kindral Johan Laidoneri mälestusmärgist Viljandis.. Foto: Elmo Riig / Sakala

Homme ning laupäeval tähistatakse Viljandis ja Viiratsis kindral Johan Laidoneri 125. sünniaastapäeva.

Kell 13 algab mälestustseremoonia Johan Laidoneri sünnikohas Viiratsi vallas endise Raba talu õues ning kell 13.30 asetatakse lilled ja süüdatakse mälestusküünlad kindral Johan Laidoneri ratsamonumendi juures Viljandis.

Kell 14 Viljandi kultuurimajas algaval üritusel esineb päevakohase ettekandega kaitseminister Jaak Aaviksoo ja kõneleb kindral Johan Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste.

Näidatakse Eesti Filmiarhiivi kroonikafilme ning esineb ansambel "Põldsepp ja Pojad". Viljandi linnaraamatukogu seab kultuurimaja fuajeesse üles näituse Johan Laidoneri elu ja tegevust kajastavatest raamatutest ja kirjutistest. Samas toimub ka Eesti Posti väljaantud teemakohase postmargi esimese päeva eritembeldus.

Laupäeval, 7. veebruaril korraldab Kaitseliidu Sakala malev kindral Johan Laidoneri mälestuseks rännaku, mis kulgeb mööda legendaarse väeülemaga seotud paiku. Laidoneri marss algab kell 10 Sakala maleva staabi juures Peetrimõisas. Rännaku käigus läbitakse Viiratsi külje all olev Johan Laidoneri sünnikoht, ja Asumaa koolimaja asukoht, kus kindral Laidoner alustas oma kooliteed ning liigutakse seejärel Viljandis asuva kindral Laidoneri ratsamonumendi juurde.

Vägede ülemjuhataja Eesti vabadussõjas kindral Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884. aastal Viljandimaal Viiratsi valla Raba talus. Johan Laidoner omandas hariduse Viiratsi vallakoolis, Viljandi linna algkoolis ja linnakoolis. Sõjalise hariduse sai ta Vilno (Vilnius) sõjakoolis ja Nikolai Sõjaväeakadeemias Sankt Peterburis.

Alates 1901. aastast teenis Laidoner tsaariarmees. Alates 1917. aasta detsembrist kuni veebruari lõpuni 1918 oli Johan Laidoner Esimese Eesti Diviisi ülemaks. 23. detsembril 1918 määrati ta Eesti Sõjavägede Ülemjuhatajaks, millisel kohal oli Laidoner kuni sõja võiduka lõpuni. Vabariigi Valitsuse otsusega annetati Laidonerile Vabaduse Risti I liigi 1. järk, 3 000 000 marka ja Viimsi mõis Tallinna lähedal, kus praegu asub Eesti Sõjamuuseum. Järgnevatel aastatel oli Johan Laidoner Riigikogu mitme koosseisu liige. Veebruaris 1939 ülendati Johan Laidoner kindraliks.

Nõukogude julgeolekuorganid viisid Johan Laidoneri 19. juulil 1940 Venemaale, kus ta 13. märtsil 1953. aastal Vladimiri vanglas suri. Ta maeti sealsele linnakalmistule. Hoolimata korduvatest otsimistest ei ole tema hauda senini õnnestunud leida.

Viljandi linnavolikogu tunnustas kindral Johan Laidoneri suuri teeneid Eesti Vabariigile ja Viljandi linnale ning valis kindral Johan Laidoneri juba 12. veebruaril 1934. aastal Viljandi linna aukodanikuks ning nimetas tollase turuplatsi ümber Kindral Laidoneri platsiks. Taasiseseisvumise järel taastati Johan Laidoneri kui Viljandi linna aukodaniku staatus ja ennistati platsi nimi. Kindrali sünnikohas avati 23. mail 1937. aastal monument, mis kommunistlike tegelaste poolt purustati 1940. aastal. Viljandimaa muinsuskaitse ühenduse poolt taastati sammas koos väljaku ja puiesteega 9. septembril 1990. aastal.